Kas 40-päevane paastumine toetab vaimset kasvamist?

Küsimus: Kallis Jeesus, mida sa ütled paastumise kohta (täiesti ilma söömata olemise kohta) kui selle mõte on kiirendada vaimset kasvamist? Mõte 40-päevasest paastumisest (täielikust mittesöömisest), nagu sina seda kõrbes tegida ja nagu on paljud vaimsed otsijad teinud, inspireerib mind väga. Minu küsimus on: kas sellest on kasu või kahju? Ja kuidas loobuda toidust, kahjustamata ennast?

Vastus Jeesuselt: (26. mai 2011)

Ma hoiatan tungivalt niisuguse asja eest, nagu on seda 40-päevane nälgimine. Pole lihtsalt olemas niisugust võimalust, et selle juures ei kahjustata oma keha ja niisuguse asja tegemisest pole vaimses plaanis mingit kasu.

Seda, et ma veetsin 40 päeva kõrbes ilma söömata, on vääriti mõistetud.

Te võite läheneda kahel viisil igale minu elu aspektile. Üks on kirjatäheline lähenemine, kui te võtate piiblit kui kirjatähelist jumalasõna, kus kõik nii, nagu pühakirja kirja on pandud, toimus just sõna-sõnalt kirjeldatud viisil. Niisuguse lähenemise korral ei mõista te kunagi minu õpetuste ja minu, kui eeskuju tõelist tähendust.

Teise lähenemise puhul tuleb mõista, et pühakirja niinimetatud faktilistel sündmustel on sügavam tähendus ja seega peate te vaatamna alati ridade vahele ja sõnade taha. Mis on siis minu kõrbes veedetud 40 päeva sügavam tähendus?

Vaadake seda kui kahe keskkonna kontrasti. Te olete inimkeskkonnas, keskkonnas, kus kõik on inimese poolt tehtud reeglite ja ideede kontrolli all. „Kõrb“ on keskkond, mille üle inimene ei oma kontrolli, mis on looduslik.

Sümbolism peitub siin ajutises eemaletõmbumises inimeste poolt reglementeeritud maailmast, nende doktriinidest, uskumustest ja ideedest. Kuid niisugune eemaletõmbumine ei tähenda tingimata loodusesse minekut. Te võite teha seda peaaegu igal pool ja senikaua, kui te saate olla vaikses ja segamatus kohas. Te võite teha seda ka keset linna, kuigi see on veidi keerulisem, sest seal valitseb intensiivne massiteadvus.

Alati ei tähenda paastumine ilmtingimata toidust loobumist. Mina „paastusin“, tühjendades oma meele inimideedest, luues niimoodi tühja koha, ruumi endas, et mu meel saaks avatumaks kõrgemast allikast tulevale, oma Mina Olen Kohalolekule ja vaimsetele õpetajatele.

Kas te näete asja iva? Mis on see eesmärk, mille nimel paastuda? Kui see on kõrgema vaimse teadvuseseisundi saavutamine, siis pole söömisest loobumine vajalik. Vajalik on loobuda teatud rasketest toitudest, nagu seda on liha ja samuti hoidumine liigsöömisest. Kuid söömisest loobumine pole vajalik ja pealegi ei anna see tulemust.

Mida sa pead selleks tegema, et saada vaimsem kogemus? Kõik sinu elus pöörleb sinu tähelepanu ümber. Kui sinu tähelepanu on maiste asjade juures, siis on vaimse kogemuse saamine raskendatud. Kõrgema kogemuse saamiseks peate te oma tähelepanu maistelt asjadelt ära tõmbama ja sealhulgas ka füüsiliselt kehalt.

Kuid lihtne tõsiasi on see, et toidust loobumine ei ole parim viis kehalt oma tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Enamik inimesi, kes paastub toidust täielikult loobudes, leiab selle olevat nii raske, et nad lõpuks suunavad järjest rohkem tähelepanu oma kehale, mida kauem nad paastuvad.

Paastumise tõeline tähendus on maistelt asjadelt tähelepanu kõrvalejuhtimine ja selle suunamine vaimsetele asjadele. Kuid ka seda peab sügavuti mõistma. Paljud arvavad, et tähelepanu suunamine vaimsetele asjadele on intellekti kasutades vaimsete õpetuste lugemine ja vaimsete tehnikate praktiseerimine.

See pole just tingimata vale tee teatud astmel, kuid kui te tahate tõusta kõrgematele astmetele, siis tähendab „paastumine“ oma meele tühjendamist kõigest ja selle häälestamist oma Kohalolekule. Paastumine tähendab fokusserumist puhta teadlikkuse kogemisele nii, et te saate avatud ukseks Kohalolekule. See tähendab, et teil puuduvad eelarvamused, mis ähmastavad Kohaloleku poolt tulevaid muljeid. Te ei suuda seda teha tee madalamatel astmetel, kuid kõrgematel astmetel on see teie peamine eesmärk.

Läbi sajandite on juhtunud kõigepealt see, et kristluse on võtnud oma valdusse tähenärijad, kes võtavad kõike sõna-sõnalt vastavalt oma definitsioonile. Teiseks, keskajal suunasid kristluse tõlgendamist need, kes olid keskendunud elule kui kannatusele.

Te näete, et valdaval osal sellest perioodist pärinevatel kunstiteostel kujutatakse mind valdavalt kannatavalt ristil rippumas. Selle asemale, et keskenduda mu positiivsele õpetusele, sellele, et ma tulin andma kõigile elu ja seda külluslikult, keskendus kritlus sellele mõnele tunnile, mil ma ristil kannatasin. Ja sellest tuli uskumus, et tänu oma kannatustele ristil „ostsin ma välja“ inimkonnale lunastuse, kompenseerides niimoodi inimkonna patte.

Siit kumavad kergesti läbi vana-aegse uskumuse mõjutused, et looma ohverdades, looma surnuks veristades, saab kellegi patud lunastada. Niisugune uskumus on täielikult vastuolus minu õpetustega, kuid sellele vaatamata hakkas see kujundama minu missiooni mõistmist.

Selle tulemusena hakati uskuma, et Jumal, keda nähti heana, nõudis, et sa kannataksid enne, kui sa oma patust vabaks saad. Niisuguse uskumuse hullus tuli järgnevast arutlusest: sa oled teinud midagi, mis põhjustas teise inimese kannatamise. Sa tunnistad seda ja sa oled vabatahtlikult nõus läbima protsessi, mis nüüd sulle kannatusi põhjustab, arvates, et see teistkordne kannatus peaks kuidagi kompenseerima seda esimest kannatust.

Ent tänapäeval te teate, et kõik on energia. See, mida sa tegid teisele, lõi teatud koguse negatiivset energiat. Kui sa põhjustad endale kannatust, siis lood sa veel rohkem negatiivset energiat. Kaks valet ei tee kokku ühte õiget, sest negatiivne energia ei saa kõrvaldada negatiivset energiat.

Ainus viis kompenseerida kellegi patte, on produtseerida positiivset energiat ja see transformeerib negatiivset. Kuid see toimib juhul, kui mõlemad pooled on tõeliselt andestanud. Sellepärast rõhutasin ma anda andeks kõigile, kes teid on kahjustanud.

Läbi sajandite on keskendumine kannatustele põhjustanud arvamuse, et toidust keeldumine põhjustab kannatust ja see annab võimaluse patud lunastada. Sellele lisandus uskumus, et mida rohkem te kannatate, seda rohkem suudate te patte lunastada. Ja see seoti siis ideega, et ma nälgisin 40 päeva ning mõned hakkasid nägema paastumises ülimat kannatamise vormi. Mõned isegi arvasid, et kui nad selle 40-päevase nälgimise jooksul peaksid surema, saaksid nad kindlasti tasu taevas.

Kas te näete, et see on täielik väärarusaam? Kõigepealt, püüd loobuda toidust 40 päeval tapaks paljud ja suitsiid pole tee kõrgema teadvuse seisundi saavutamiseks. Teiseks, need, kes suudavad üle elada nii pika paastu, keskenduvad suure osa tähelepanust kehas olevatele valudele, mis viivad tähelepanu eemale avatud ukseks olemisele Kohaloleku jaoks. Mida te sellega saavutate? Ja kolmandaks, kahtlemata tekitab kannatus negatiivset energiat, mis ei aita kaasa teie vaimsele kasvamisele.

Mis puutub 40 päeva, siis 2000 aastat tagasi ei olnud arusaam numbritest sama kui tänapäeval. Tänapäeval suudab enamus lapsigi loendada numbreid piisavalt suurte arvudeni. Kui paljud teie hulgast püüdsid loendada numbreid lapsena tuhandeni. Kuid 2000 aastat tagasi ei suutnud enamus täiskasvanuid tuhandeni loendada või isegi kujutleda seda numbrit. Tol ajal ei suudetud ettegi kujutada niisugust suurt numbrit, milles te täna mõõdate oma riigivõlga. Isegi tänapäeval näete te seda, et inimestel on raskusi selle ette kujutamisega, kui palju raha niisugune riik, kui seda on USA, tegelikult omab – see on lihtsalt liiga suur, võrreldes millegagi tavaelus loendatavaga.

Te vast olete kuulnud, et loomad ei suuda loendada rohkem kui kaheni. Sama kehtib mõne pärismaalase kohta, kes teeb vahet ühe ja kahe vahel, kud enamat kui kahte näevad nad „paljuna“. Niisugune lihtmehhanism toimis ka 2000 aastat tagasi. Inimesed suutsid loendada tosinani, kuid kõik, mis jäi üle selle, see oli „palju“, “suur hulk“ lääne mõistetesse tõlgituna. Kuid „suur hulk“ oli algselt ebamäärane kogus ja kaasajal omistati sellele mingi konkreetne number.

Kui piibel väidab, et ma nälgisin 40 päeva, siis oli see lihtsalt“suur“ arv päevi, mille ma kõrbes veetsin. Ja siin on teine iva. Ma läksin kõrbesse – ma läksin sisuliselt eemale inimasundusest selleks, et saada vaimne kogemus. Selle aja jooksul sõin ma seda, mida ma söödavat kätte sain, et hoida oma keha niisuguses seisus, et ma ei peaks suunama oma tähelepanu oma kehale, vaid saaks hoida oma tähelepanu eemal välistest ja suunata see enda sisse.

Kui te tahate imiteerida seda, keskendades ennast40-päevasele paastumisele, siis panete te end tegelikult niisugusse meeleseisundisse, mis raskendab teid saamast vaimset kogemust. Sest te te lihtsalt ei saa olla avatud ja lasta asjal loomulikul teel kulgeda, vaid te püüate kunstlikult tekitada vaimset kogemust. Ja mida te püüate jõuga saavutada, selle te lükkate endast kaugemale nii, nagu eesel lükkab oma nina ees rippuvat porgandit.

Igal ajal, ja just IGAL ajal, kui te üritate vägisi saada mingit vaimset kogemust, ei saa te õiget kogemust. Selle asemel avate te ennast madalamatele jõududele, kes annavad teile küll kogemuse, mis on kaugel tavateadvusest, kuid see pole tõeline vaimne kogemus, sest see ei tee teid avatud ukseks oma Kohalolekule ega ülestõusnud olevustele. Läbi sajandite on paljud püüdnud taevast võtta jõuga ja on avanud end madalamatele jõududele, arvates, et neil oli suurepärane vaimne kogemus. Sellepärast ei pea paastumist proovima inimesed, kes pole tasakaalus ja kellelel puudub nii isiklik kaitse kui ka vaimne eristamisvõime (vaimude eristamise võime).

Kas te näete, et paastumisest võib väga kergesti saada egomäng? Ego tahab midagi äärmuslikku, sest ta tahab ennast asetada teistest eraldi või arvab ta, et saab sel moel Jumala ees plusspunkte teenida.

Niisiis lõpetuseks, paastumine on oma tähelepanu äravõtmine mistahes väliselt. Te peate tühjendama oma meele nii, et te saate avatud ukseks oma Kohalolekule.

Ainus viis seda teha, on läheneda paastumisele samamoodi, nagu te lähenete kõigele muule oma teel. See on lihtsalt üks viis läbida kiusajaga kohtumise initsiatsioon, mis tuleb läbi teha alati, kui te tõusete kõrgemale teadvuse tasandile. Te nägite, kuidas mind kiusas kurat minu kõrbes veedetud mistahes arvu päevade jooksul.

Te peate ka nägema seda, et see jutt, mida ma siin räägin, et pea teile andma põhjust ühiskonnast eemaletõmbumiseks ja enese isoleerimiseks. Eemaletõmbumine on lubatav mingiks ajaks, eesmärgiga saavutada sisemine ühendus oma Kohalolekuga. Kuid kui teil on see ühendus, saate te osaleda ühiskonnaelus ilma, et te selle kaotaksite. Kuldsel ajastul vajame me niisuguseid inimesi, kes tegutsevad ühiskonnas ja on samal ajal avatud ukseks ideedele, mis tulevad ülestõusnud valdkonnast.

Tänapäeval ütleksin ma, et tähtsaim viis paastumiseks EI OLE söömata olemine. Parim viis paastuda on süüa piisavalt niipalju, et hoida oma keha probleemivabana ja hoida oma meel eemal kõiksugusest „infosaastast“, millega kaasaja inimesi pommitatakse. Mitte füüsiline keha pole suurimaks takistuseks tänapäeva inimese jaoks. Fakt on see, et teie meeled on küllastunud informatsioonist, mis tuleb teieni paljudest allikatest.

Parim viis paastumiseks on kinni keerata see väline vool ja siis lülitada välja sisemine pommitamine, mille põhjustab meel, luues probleeme ja siis veendes teid, et teie peate need lahendama. See on kõik seire teema, millele teie tähelepanu on suunatud. Jumalariik on teie sees ja te ei saa sellesse siseneda siis, kui tähelepanu püsib lakkamatult väljaspool teie sees olevat tasakaalupunkti.

Niisiis, püüdke paastuda mingi aeg „informatsioonilisest toidust“. Hea uudis on see, et olles eemal sellest, mida su sõbrad Facebook´is teevad, ei tapa sind – isegi mitte siis, kui sa oled seda teinud 40 päeva.

KULDNE AJASTU

Tõnu Aru:

Suurepärane selgitus! Ja nii ta on....paast on teatud asjadest loobumine ja see ei tähenda mitte söömist, pigem vastupidi - selle kvaliteedi tähenduses...siinjuures pöördun ma lugupeetud Kalju Paldise poole - ta petab ennst ja teisi, kui ütleb et ei söö...Ta sööb, sest joob mahlasid, aga see on ju toit, isegi puhas, struktueeritud ja elementidest rikastatud vesi on omamoodi toit!!! Näiteks ideaalne vesi on šungiidivesti! Kalju Paldis tarvitab lihtsalt ideaaltoitu, ei muud...ja saab oma Kõrgemalt Minalt infot jagades seda testega, lisades aeg-ajalt oma tavamina emotsionaalseid hinnanguid...nagu antud juhul see lugu "mittesöömisega".