|
Teine kiir: Tarkus on elutähtis tervenemise jõud
Diktaat Lord Lantolt, kes esindab teist kiirt. Edastatud 18.aprillil 2009 Lourdesis.
Tarkus on aluspõhine asi ja üle kõige taotlege arusaamist. Ma olen tulnud jagama teile tarkust. Nimi, mida ma olen varem kasutanud, on Lanto. Kuid MINA OLEN ENAMAT ja nagu mu armas vend MORE, olen minagi ületanud endise konkreetse ilmingu või vormi, mida ma olen Maa peal kandnud. Ma püüan teid kaasa viia meditatsiooni, kus te kuulate ka muusikat minu sõnade taustal[37] ja voolate kaasa nii sõnade kui muusikaga, mu armsad. Kujutlege, kuidas paljudes ühiskondades on tarkus raamatutesse üles kirjutatud, ladustatud tolmustesse ja kopitanud raamatukogudesse ning inimesed on mõelnud, et tarkuse omandamiseks peavad nad minema õppekeskustesse, kus inimesed on kogunud kokku need tarkustsisaldavad raamatud ja te peate isoleerima ja eraldama end neisse nii-öelda õppimistemplitesse ja koguma tarkust väljaspoolt.
Kuid mina viin teid välja tolmustest ja kopitanud maailma raamatukogudest, mu armsad. Tulge koos minuga, voolake koos minuga kui ma raamatukogu uksed lahti paiskan ja kutsun teid oma järel eredasse päikesesärasse, kus te äkitselt mõistate, et sel ajal, kui teie silmad olid raamatuisse puuritud, on kevad kohale jõudnud. Linnud laulavad, lilled õitsevad, kiirates oma peent kiirgust, mis ei suru end peale, vaid ergastab meeled uuele hardale austusele eluime vastu, mis kordub igal aastal, kui puudel puhkevad pungad ja linnud laulavad, mu armsad. Mitte seepärast ei laula nad, nagu „targad“ väidavad, et kaaslast ligi tõmmata või territooriumi kaitsta. Kuigi nad laulavad ka oma bioloogiliste vajaduste rahuldamiseks, on see, mis nad laulma paneb, Elu Jõgi, mis neist läbi voolab, rõõm, mis läbi nende end väljendada tahab, mu armsad. Ja kui me nüüd jalutame raamatukogust kaugemale ilma, et me tagasi vaataksime, jõuame me ilusale kõrge rohelise rohu ja miljonite aasalilledega, liblikate ja mesilastega aasale. Linnud laulavad, lõoke hõljub õhus, kiirates oma rõõmulaulu kõigile, kas nad kuulavad seda siis või ei.
Ja meie muidugi kuulame ja tunneme pehmet pinnast oma paljaste jalgade all, jalutades sellel aasal, sukeldudes kevadetajumise meeltesse ja häältesse, sellesse tundesse, milles tundub Maa olema, kui kummardume nuusutama lille kroonlehe mahedat lõhna. Kuid siiski, tõuseme kõrgemale aistinguist ja me tajume, mu armsad, et väliste aistingumuljete taga on kevadevibratsioon. Selle peatumatu jõu eluhoog, Nooruse Läte, mis täidab puud, linnud ja lilled – kõik, sealhulgas ka meid praegu, kui tunneme maa poolt seda nooruse lätet meie endi kehas, mis voolab läbi meie jalasäärte, läbi keha pähe ja moodustab kuldse valguseringi meie pea ümber.
Häälestuge sellele elustava jõu vibratsioonile, mis kogu elu hingestab ja küsige endalt, mu armsad: „Kuidas teavad linnud, mida laulda?“ Kuidas teab lõoke laulda teist laulu kui punarind? Kuidas teab mõni lill olla kollane ja mitte sinine või punane. Kuidas teavad puudel tärgata just niisugused lehed? Miks näiteks vahtrapuul ei hakka kogemata punguma tõrud või kirsipuud ei hakka õunu kasvatama? Mu armsad, siin saab olla vaid üks asi, mis selle kõik võimalikuks teeb – ja see on tarkus.
Kuid see pole mitte sedasorti tarkus, mille te leiaksite tolmustest raamatukogudest. See on elustav, igavestivoolav tarkus ja kuigi selle tsüklid igal aastal looduses end kordavad, on tarkus ise igavesti ennastületav, ENAMAKSsaav selles voolus, sest tarkus on üks Elu Jõega, mu armsad.
Tunne tarkust kui elavat jõudu
Mis on siis tõeline tarkus? Kas on see niisugune tarkus, mis kutsub inimesi isoleerima ja eraldama end tolmustesse raamatukogudesse, et oma silmad raamatuisse puurimada? Ei, mu armsad. Kui inimesed on nii keskendunud maisele tarkusele, siis eraldavad nad end Elu Jõest, nagu te näete seda nii paljude kõrgemate õppeasutuste puhul sellel planeedil, kus õpetajad ja professorid on isoleerinud end mitte ainult ühiskonnast, vaid ka Elu Jõest. Nad arvavad, et kuna nad on omandanud nii suure tarkuse, on nad nüüd teistest sõltumatud, iseseisvad suletud süsteemid ja nad teavad kõike, mida nad teadma peavad.
Mu armsad, kas ükski neist tarkadest suudaks panna kasvama ainasagi väikese lillekese? Kas suudaksid nad lõokese laulma panna, mu armsad? Ei, nad ei suudaks seda. Tõeline tarkus pole see, mis isoleeriks sind Elu Jõest. Tõeline tarkus on elav jõud, mis tõmbab sind sukelduma Elu Jõkke, voolama koos selle tarkusega – selle asemel, et kasutada maist tarkust ehitamaks mingit sorti esinduslikku hoonet lahusoleva mina jaoks, kus lahusolev mina tunneb end tähtsana ja troonilolevana, mu armsad. Seal tunneb ta, et ümbruskond, isegi kogu maailm, on tema kontrolli all. Te näete mõnd „tarka“ meest maailmas ja isegi „tarka“ naist akadeemilistes ringkondades, kes usub, et nende tarkus on nii suur, et nad võivad kindlalt teatada, et Jumalat pole olemas.
Kuid kuidas nemad siis selgitaksid, miks lõoke laulab? Kas nad vastaksid, et kevadeimel on mehhaaniline põhjus. Kas nad siis ikka omavad tõelist tarkust? Kas neis on arusaamist? Või on neis üksnes tardunud kujutis, mida nad kindlustavad ja lihvivad, arvates, et kui nii paljud üle kogu maailma selle omaks on võtnud, kui nii paljud uurijad ja teadlased toetavad seda, siis peab see õige olema.
Arusaam sellest, miks inimesed templeid ehitavad
Kas oli see väikene poiss, kes hüüdis: „Aga kuningal polegi midagi seljas.“ Mina mängin selle väikese poisi osa, kuid ma näen, et paljud teie hulgast on ka sellesse ossa asunud ja paljudel erinevatel viisidel ütlevad selle välja. Mitte küll selles sõnastuses, vaid lihtsalt osutades sellele, et midagi on puudu, et on olemas midagi enamat eluime mõistmisel – ja seda elu ei saa madaldada masinavärgiks, mis allub mehhaanilistele seadustele, mu armsad.
Ma palun teil mõtiskleda selle üle, kuidas on inimkäsi templeid ehitanud – teadusetempleid, usutempleid. Te võite jalutada siin Lourdesis ja teha väikese vaatluse sel teemal, mu armsad. Mis pani alguse Lourdesi imele - imele, mida parimad doktorid kogu maailmas mehhaaniliste seaduste abil selgitada ei suuda? Sellele imele pani alguse Ema Maria, maavälise jõu ilmumine. Kuigi Ema Mariat austasid iniminstitutsioonid oma hiiglaslike templitega, ei ilmunud ta mitte paavstile katedraalis. Ta ilmus alandlikule tütarlapsele, kes aasal jalutas. Ta ilmutas end tagasihoidlikus koopas, millele mitte keegi neist, kes selle lähedal elasid, polnud tähelepanu pööranud ja kuhu nad saatsid sigu tuhlama.
Kas siin pole mitte sõnum, mida pole märganud „targad“? Vaadake seda tagasihoidlikku koobast, siis astuge samm tagasi – vaimus, mu armsad, nii, et te ei kukus selle taga olevasse jõkke, tõstke silmad kõrgemale ja öelge: „Oi, kes ehitas siia kalju peale selle suurejoonelise katedraali?[38]“ Ja siis küsige iseendalt, teades, et Ema Maria ilmus alandlikule tütarlapsele tagasihoidlikus kohas, kas Ema Maria tõesti tahtis niisugust suurejoonelist ehitist, mis juhib kõrvale tähelepanu sellest kesksest tervandamiskohast? Siin on midagi, mis voolab välja materiaalsesse universumi ja see ongi see, miks tervendamine saab toimuda ja inimesed aktsepteerivad seda isegi siis, kui seda ei suuda maine tarkus seletada.
Vaadake, mu armsad, kuidas ego ja egolõksus olevad ei saanud ehitada sinna lihtsat, tagasihoidlikku kabelit, vaid pidid ehitama millegi, mis tegelikult demonstreerib oma mõõtmetega nende ego kindlusetust ja selle institutsiooni ebakindlust, mille nad väidavad olevat ainsaks tõeliseks Kristuse kirikuks. Vaadake, kui sarnane seis ka on maiste ülikoolidega, mille puhul te samuti näete vajadust ehitada suursugune ehitis, kuhu kuhjata tohutu hulk informatsiooni ja uurimusi, kuid samas mitte osata seletada, kus ilmub välja lilleke.
Ma ei ütle sellega, et institutsiooni olemasolu on tingimata vale – on see siis usuline institutsioon või õppeasutus – sest keskuse olemasolu on väärtus. Ma ütlen lihtsalt seda, et kui institutsioon muutub suletud ringiks, suletud süsteemiks, mu armsaad, sulgedes tarkusevoolu, siis see institutsioon ei teeni enam inimeste vabastamise eesmärki, aidates neil sukelduda Elu Jõkke, vaid ta teenib vastandeesmärki, pannes nad järjest kindlamini maise identsustunde lõksu. Vaadake, mu armsad, kui tugevasti on katoliku preestrid, paavstide ja kardinalid teatud mõtteviisi lõksus. Kui võõrastav võiks neile tunduda Ema Mariat rääkimas kuulda läbi inimolendi, kes ei kuulu nende institutsiooni.
Vaadake teaduse ja intellektuaalse maailma paavste, preestreid ja kardinale, kes väidetavalt erinevat oluliselt usulistest, kuid on ehitanud institutsioonid, mis on vägagi sarnased usulistele institutsioonidele, et ajab lausa muhelema, et nad ise seda näha ei suuda. Nad ei näe, et on loonud oma preesterkonna, oma doktriinid ja oma rituaalid. Kas näete, mu armsad, et neile teadusemaailma intellektuaalidele tundub see samuti väga võõrastav, kui nad vaid mõtleksid selle peale, et võib-olla eksisteerib vaimne maailm materiaalse maailma kohal ja võib-olla vaimne olevus nagu mina, võib rääkida läbi füüsilise inimese, kes on saanud avatud ukseks.
Mis on tõeline tarkus?
Muidugi võivad vaimsed inimesed märgata, et maises tarkuses on midagi puudu, mida pole maa-alustesse kopitanud raamatukogudesse kuhjatud – religioossetesse raamatukogudesse läbi aegade – sinna on lubatud vaid seda, mida nad arvavad kinnitavat seda kujutist, mida nad kujutada tahavad, hoides kõike muud luku ja võtme taga, et keegi ei näeks seda ja ei muudaks küsitavaks nende doktriine.
Veelkord, mu armsad, mis on tõeline tarkus? Te näete, et tõeline tarkus on see, mis muudab küsitavaks teie praeguse taju, teie praeguse mina-pildi ja tõmbab teid sellest kõrgemale vaatama – taasühendama end igavestivoolava tarkuselättega, mis on alati ennastületav. Ja seega ei saa kunagi tõelist tarkust vangistada ei religioossete doktriinide, teaduslike teooriste ega ka arvukate uurimustööde poolt, isegi poliitilise filosoofia poolt. Seda ei saa puuri panna ühessegi inimese poolt loodud institutsiooni, raamatusse ega arvutifaili, mu armsad.
Tarkus on elav. Tarkus on elus, elav jõud, mis räägib kogu elule, kuidas saada ENAMAKS. Kui te tahte tõeliselt terveneda, siis pole piisav otsida selle maailma tarkust, vaid te peate häälestuma tarkuse vibratsioonile, tarkuse voolule, tarkuse lättele. Te peate sukelduma tarkuse elavatesse vetesse ja mõistma, et vesi tahab voolata – ta ei taha seista soikus. Ja nii on see tarkusega ja nii on see ka mistahes teise elustava jõuga, mu armsad. Kas tahate sellega koos voolata? Siis võite te tervenemist kogeda.
Te võite kasu saada, õppides maist anatoomiatarkust ja seda, kuidas töötab keha ja kehakeemia. Te võite kasu saada vaimsete õpetuste õppimisest nagu on need õpetused, mille meie oleme vabastanud teie sfääri läbi mitmete sõnumitoojate ja mis puudutavad nelja madalamat keha ja te teate, et tervenemine ei saa aset leida vaid üksnes füüsilisel tasandil ainuüksi.
Kuid ma tulen teile näitama, tulen teile kiirgama, et tarkus on enamat. Te võite mõelda, et olete vaimsed õpilased, et olete veetnud kümme, kakskümmend või kolmkümmend aastat vaimseid õpetusi uurides selles elus ja võib-olla ka eelmistes. Te võite arvata, mu armsad, et jõudmaks mingile eesmärgile, mille te olete enda jaoks seadnud - olgu see siis tervenemine, ülestõusmine, Kristusteadvus – võite te arvata, et teil on selleks puudu mingi teadmine, mingi tarkus, mingi salajane valem ja kui te omandate selle mingist välisest allikast, siis olete pauhti! tervevenud, olete valgustatud, tõusete üles, olete Kristus.
Kuid ma ütlen teile, niisugusest mõtteviisist ei piisa. Mingi aeg on soodne niiviisi mõelda ja otsida miskit väljapoolt ennast, otsida valgustumist, otsida suuremat arusaamist. Ärge mõistke valesti mu sõnu, ma ei ütle, et teil pole õppida vaja. Teid on õppima kutsutud ja te olete seda ka teinud, kuid mu eesmärk on teile näidata, et saabub hetk, kui peab minema niisugusest õppimisest kõrgemale. Võiks öelda: „Siin pole tegemist teadmisega millestki, siin on tegemist millegi kogemisega. Siin pole tegemist enam teadmiste otsimisega väljapoolt ennast, siin on tegemist selle mõistmisega, et sissepääs Jumala Kuningriiki on minuenda sees. Ja kui ma tahan siseneda ja ühenduse saada tarkuselättega, siis saan ma valgustatud, siistõuseb mu teadvus.“ Ja seda mitte selles mõttes, et mu teadvus jääb püsima jäävasse seisu, mu armsad. Teie hulgas on paljud, kes arvavad, et kui kord Kristusteadvus saavutada, siis on see püsivalt sama, kuid Kristusteadvus on üksolemine Elu Jõega, mis on pidev eneseületamine ja seega on ka Kristus pidevas eneseületamises, enamakssaamises, mu armsad.
Paigalseis on haiguse põhjus
Tarkuses pole paigalseisu. Paigalseis on see, kui ego, lahusolev mina püüab aega peatada, voolu peatada, püüab seiskuda ja omada teatud kogemust selle asemel, et voolata koos Elu Jõega ja ületada eelnev kogemus – see on siis, mu armsad, kui te loote tingimused, mis ilmnevad kehas ja meeles, keskkonnas ja ühiskonnas haigusena. Siis on saabunud see seis, kus suletud ring peab hakkama kokku varisema.
Kas te arvate, mu armsad, et termodünaamika teine seadus, et Shiva raev on lõhkuv, negatiivne jõud? Te näete, mu armsad, et see on väga armastav jõud, mis püüab maha kiskuda mentaalsed vanglad, mis inimesi vangistavad. Mu armasd, kui te jõuate vanglani, kus inimesed on olnud luku taga pimedais vandikongides peaaegu eluaeg, kas siis nende vanglamüüride lammutamine on lõhkuv jõud? Jah, ta on seda siis, kui te olete klammerdunud vangla külge, mu armsad, ja tahate seal hoida inimesi igavesti.
See on just nimelt kaitsemehhanism, mis on elu enda sisse loodud, et kui te sulete oma meele igavestivoolavale tarkuselättele, mis iseennast pidevalt ületab, siis muutub teie meel suletud süsteemiks ja siis termodünaamika teine seadus, ema kokkutõmbav jõud, Shiva raev lammutab ära mentaalse kujutise, mis kapseldab teie surematut vaimu sureliku identiteedi illusiooni.
Intellekt on piiratud tööriist
Nüüd, mu armsad, süvenegem selle nähtuse veel peenematele tagamaadele. Nagu te mõistsite, pidas mu armas vend MORE teile eile väga peene, väga esoteerilise vestluse. Te võite seda uurida palju kordi enne, kui luku lahti murrate ja nii on see ka minu edastusega.
Paljud teie hulgast on uurinud vaimseid õpetusi paljude aastate vältel. Paljud on jõudnud punktini, kus te teate, et on olemas need asjad, mis on ebareaalsed, te peate kasvama arusaamises ja eristamisvõimes. Kuid te tunnetate, et teis endis on miskit, mida te ei näe, mõni illusioon, mille jälile te pole veel saanud. See on nii, nagu te saaksite millestki aru intellektuaalselt, kuid ei suuda seda päris täpselt iseendas tajuda. Te näeksite seda, kuid see asuks justkui väljaspool teid. Te ei suuda tõeliselt peegli ees seista – mentaalselt öeldes – ja näha seda konkreetset aspekti iseendas. Te ei suuda ennast sellest eraldada. Niisiis, mu armsad, ma tulen andma teile kontseptsiooni sellest, et kui tarkus ulatub vaid intellektini, siis muutub see suletud süsteemiks.
Seepärast rääkisid paljud meie seast sellest uue aasta konverentsil,[39] kus oli juttu alateadliku meele andmebaasidest. Ja nüüd tahate te tõelust, te tahate uusi ideid, te tahate tarkust, mis sobiks mingit liiki andmebaasi nii, et ego võiks tunda end kontrollipositsioonil olevana. Mu armsad, kui te vaatate niinimetatud „tarku“inimesi maailmas – usuvaldkonna intellektuaale või akadeemilise teadusala intellektuaale – näete te, et kogu oma intelligentsuse, oma teadmiste juures pole nad mõistnud väga lihtsat tõde, mu armsad – nimelt seda, et ükskõik missugust tööriista ka kasutada, on sellel oma piirangud.
Te kõik teate, et auto on suurepärane abivahend ühest kohast teise liikumiseks, kuid seda vaid juhul, kui teil on kandev tee jalge all. Kui tuleb aga ületada ookeani, siis muutub auto piiratud vahendiks ja te ei jõua kaugele, sõites kaldast alla vette. Niisamuti ei näe usumaailma ja teadusemaailma intellektuaalid, et intellekt on samamoodi suurepärane tööriist konkreetse eesmärgi saavutamiseks, kuid ta ei saa viia teid teatud piiridest kaugemale.
Ja nagu ma ütlesin, intellekt ei saa aidata teil tarkuselättesse lülituda. Kus te, mu armsad, saate ühenduse tarkuselättega? Jah, loomulikult südames. Seepärast selleks, et pühendada see konverents tõelise tervenemise taastamise teemale, pidime me tegema ühe konverentsi südamest tuleva voolamise taaastamise teemadel, sest need kaks kuuluvad kokku ja me saame astuda ühe sammu korraga. Te ei saa, mu armsad, intellektuaalselt mõista, kuidas saab lahusolevat mina ületada. Isegi see sõnumitooja on pikka aega mõelnud, et kui meie, Ülestõusnud Vägi, saame edastada õpetusi läbi tema, siis see äratab inimesi, kes nii väga tahavad muutuda, kuid nad ei näe, mis on see, mis seisab nende tee peal ees. Kaastundest nende inimeste vastu on ta oma südames küsinud: „Kas on olemas mingi võimalus aidata neil näha, aidata neil mõista?“ Kuid üsna hiljuti on ta hakanud nägema, et pole võimalik anda välist õpetust, mis toimiks võluvalemina, mis mehhanniliselt keeraks lukust lahti selle inimese arusaamise, kes seda õpetust loeb. Isegi mitte siis, kui nad tegeleksid selle õpetusega põhjalikumalt, kuid teeksid seda vaid intellektuaalselt.
Miks te otsite gurut?
Mu armsad, nagu mu Vend MORE selgitas teile eelmisel õhtul näidet, et kui te olete enda peale võtnud rolli ja samastate end selle rolliga, siis arvate, et te lihtsalt ei saa sellest välja astuda, te ei saa sellets lihtsalt minema jalutada. Kas te näete, mu armsad, nagu mu vend selgitas, et niiakaua kui te arvate, et teil puudub mingi otsustav infooaske, kinnitate te alateadlikult seda kujutist, et te olete eraldatud Kristsusest, Jumala Kuningriigist, valgustatusest või millest iganes.
Mis on see otsustav infoosake, mida te siiani leidnud pole? See on arusaam, et see, mida te seni mõistnud pole, on midagi niisugust, mida te siiani veel ei tea, millele teil pole ligipääsu iseenda sees ja te peate selle leidma välisest allikast. See on kaval. Mu armsad, nii, nagu meister MORE selgitas,
Mõningatel juhtudel on inimestel puudu teatud arusaamine, sest kui te kasvate arusaamises, siis saate te hakata eraldama end illusioondest. Kuid saabub punkt, kui teil on piisav arusaamine ja ei ole enam tegemist mingi otsustava infoosa hankimisega, mingi salajase valemiga, filosoofide kiviga, selle viimase initsiatsiooniga, mille te saate 33-ndal astmel või misiganes salajases initsiatsiooniprotsessis, millest te arvate enesel olevat läbiminemisvajaduse. Kuid, mu armsad, siin on tegemist selle mõistmisega, et selle punktini jõudes ei saa te edasist arenguedu saavutada vaid õpetajapoolset välist õpetust kuulates. Te peate minema kõrgemale õpetusest ja absorbeerima selle vibratsiooni, mis tuleb läbi tõelise õpetaja ja just nimelt seepärast, mu armsad, on hädavajalik praktiseerida oma eristamisvõimet ja mitte järgneda selle maailma valeõpetajatele. Mida ma mõtlen valeõpetajate all?
Te näete, et siin on teine kavalus. Te võite maailmas näha paljusid õpetajaid ja vaadata neid õpetusi, mida nad andnud on ja te võite öelda: „See on õige. See on väga sügavmõtteline. See inimene peab olema tõeline õpetaja.“ Kuid mu armasad, Kuulake, mida ma just ütlesin. Oluline pole vaid väline õpetus, sest maailmas ja isegi mentaalses valdkonnas on palju õpetajaid, kes on omandanud suured teadmisesed. Selles maailmas on raamatukogusid ja akadeemikuid, kes on on omandanud suured materiaalse valdkonna teadmised või tehnoloogilised teadmised, kuid oluline vahetegemise on siin selles, kas need õpetajad on tõesti tõusnud kõrgemale välisest tarkusest ja ära tundnud aluspõhise, ülima, jagamatu, tingimusteta tarkuse, mis taandub arusaamle, et kogu elu on üks!
Ja pole absoluutselt mingit mõtet saada õpetajaks sellepärast, et sind peetakse targaks inimeste seas ja sellega oma eraldatud mina upitada. On olemas vaid üks õige tee olla õpetaja ja see on püüda pidevalt üksolemise poole ja sellega sügavamasse ühendusse kuni lahusolev mina ära sulab ja teid ei häiri enam miski. Te ei püüa ennast tõsta, te ei tunne end kõrvaleheidetuna, te ei muretse teiste inimeste reaktsioonide pärast. Te tahate olla avatud ukseks tarkuselättele, mis läbi teie voolata tahab.
Väline õpetus väljendab seda lätet väliselt. On olemas vibratsioon, mis tuleb Elu Jõest, mis on tõeliselt kõigi nende üksolemine, kes on ületanud eraldatuse illusiooni, duaalsusetasdvuse. See on Püha Vaimu vool, kus me kõik olema ühendanud oma Olemused Püha Vaimu tuules, mis püüab valgustada inimesi Maa peal.
Te näete, et see on võti, mu armsad. Valeõpetajal võivad olla suured teadmised, tähtsad õpetused, kuid siiski otsib ta mingit edutamist oma lahusoleva mina jaoks, mis see siis ka poleks. Mõnel on suured teadmised ja ta püüab ligi tõmmata naisõpilasi seksuaalsetel eesmärkidel. Mõned püüavad raha teenida. Mõned rahuldavad endas uhkusevajadust ja üleolekutunnet. Mõnel on vajadus olla pidevalt imetlusobjektiks. Olenemata sellest, mis tõde nende õpetustes olla võib – tõde, mida te hindate intellekti ja lineaarse meele baasil – pole need õiged õpetajad, kui nad pole ühendatud üksolemisega ja ei näe end vaid ainult avatud uksena.
Nemad pole need, kelles tarkust on, seda tarkust, mis voolab kui elav läte, nagu elav sõna, mis pole vaid sobiv sõna õpetuses, mille saab intellektiga selgeks, vaid heli. Sõnad on kui valgusekarikad, mis sisaldavad seda vibratsiooni, mis on viimane aste, mille inimesed peavad võtma endasse, omaks võtma selleks, et ületada lahusolev mina.
Jooge mind, kui mina joon teid
Mu armsad, panite tähele, kuidas Meister MORE rääkis pühendumise teest. Mis juhtub nendega, kes seda teed lähevad? Nad lähevad kõrgemale igast välisest väljendusest ja lukustusest, avavad oma südamed, kogevad teatud meistri vibratsiooni. Seepärast on teil ütlemine: „Jooge mind, kui mina joon teid.“ Kui õpilane tahab maha jätta kõik selles maailmas oleva – iga oma lahusoleva mina osa, et olla meistrile lähemal ja tulla üksolemisse meistriga – siis meister joob ebapuhtused, mille tahab õpilane maha jätta ja vastutasuks saab ta osa meistri vibratsioonist, mida õpilane endasse joob. See, mu armsad, on meistri ja õpilase vahelise suhte tõeline protsess, mida Jeesus tuli demonstreerima ja millest vaid üksikud tema õpilased tõeliselt aru said. Peetrus muidugi, oli tähtsaim näide sellest, kes ei suutnud minna lasta oma intellektuaalsel välisel kujutisel, vaid lakkamatult tahtis kinnitust saada, sest ta ei suutnud lihtsalt istuda meistri jalge ees ja juua Meister Jeesuse vibratsiooni, kuid lapsed suutsid seda. Seepärast ütleski Jeesus: „ Laske nad tulla minu juurde ja ärge keelake neid, sest nende päralt on Jumalariik.“
Mul pole teile pakkuda mitte ühtki salavalemit. Mitte palju aega tagasi Gautama – Maailma Isand – kirjeldas musta isanda kujutist, kes näiliselt elab lossis, mida kaitsevad kõik need madalamad ametiastmed, mis on täidetud nendega, kes hirmu pärast teenivad musta isandat. Kuid kui te tulete hirmust läbi ja tõepoolest lossi sisse jõuate, siis näete, et seal polegi musta isandat. Nüüd vaadake, kuidas paljud inimesed selles maailmas – vaimsetes ja New Age´i organisatsioonides, traditsioonilises religioonis, teaduslikes ja akadeemilistes ringkondades – omavad samasugust kujutelma, et kusagil siin peab olema ülim tarkusetempel ja kui te sinna sisse tulete, näete te salajast valemit, mis võimaldab teil teada kõike ja olla kõiges meister.
Ma võin teile öelda, et kui te ka suudaksite minna niisugusesse väljamõeldud templisse, tungida selle südamesse, siis pole seal mitte mingisugust salajast valemit. Mu armsad, Jumal varjab oma nägu ilmaliku eest. Jumal varjab elu saladust nende eest, kes lähenevad sellele eraldatuse teadvusega. Te avastate elusaladuse, saades üheks millegagi, mis on enamat kui lahusolev mina. Kuid muidugi peab see miski olema Elu Jõe osa.
Kuidas te võtate vastu selle tarkuse, mille mina, Lanto, esindan? Vaadates kõrgemale sõnadest ja õpetustest, häälestudes minu vibratsioonile ja aktsepteerides, et te olete väärt vastu võtma seda tingimusteta armastust, mis on toonitud tingimusteta lõputu Jumala tarkusega. Tõeline tarkus, mis OLEN MINA – millega olen ma üheks saanud, ei ole muudetav vaid sõnadeks, mida saaks materiaalses maailmas välja lausuda. Seda ei saa suruda valemitesse, rituaalidesse ega õpetustesse, mu armsad.
Minnes kõrgemale oma meelestruktuurist
Muidugi vajate te materiaalses maailmas struktuuri. Me ei püüa struktuuri lammutada. Me püüame üles ehitada struktuuri, et väljendada Jumala Kuningriiki ja Saint Germaini Kuldset Ajastut.
Kuid isiklikult teie jaoks saabud hetk, kus te tahate ületada struktuuri, mida te olete nii kaua loonud, sest see struktuur kindlustab egole turvatunnet ja allub tema kontrollile ning senikaua, kui teie struktuurist kinni hoiate, hoiate te kinni sellest, mida teie teate või mida te arvate enese teadvat, ei saa te osa tingimusteta tarkusest. Seda saab vaid imbudes läbi sellest tarkusest, milles te ületate eraldatuse tunde ja hakkate nägema seda, mida te praegu ei näe.
Pole võimalust, mu armsad, intellekti ja duaalset meelt üle kavaldada, kasutades intellekti ja duaalset meelt. Mu armsad, te näete, et igal dualistlikul argumendil leidub vastuargument, mis teda eitab, mis tähendab, et igasugust liiki dualistlik tarkus on suhteline. See eksisteerib vaid dualistlikes raames ja sellel peab millelegi vastanduma. Kuidas saab see olla absoluutne tarkus? See pole lihtsalt võimalik. Et olla tark, saabub hetk, kus te peate ütlema: „Ma olen püüdnud aru saada pikka aega, kuid nüüd ma näen, et välise struktueeritud tarkuse otsimine pole see, mis aitab mul edasi saada nüüdsest. Ma olen lõksus-22 ja ma pääsen sealt välja vaid tahtes lasta minna kõigel sellel, mida ma arvan ennast teadvat, olles kui väike laps, omades lapselikku meelt, mis lihtsalt uurib.“
Miks ma tahtsin teid viia meditatsiooni, kus tuli suletud raamatukogust kevadel välja kõndida? Sest see ongi see, mida te tegema peate. Te peate välja jalutama kõigest, mida ego arvab, et ta teab vaimsest teekonnast ja leidma mingi tee endasse haarata oma Kõrgem Olemus, teatud meister või miski puhtas looduses olev. Seda tehes, mu armsad, lülitab meel ümber oma tähelepanu ja te kogete üksolemist millegagi, mis on kõrgemal teie lahusolevast minast. Vaid selles üksolemises, selles üksolemise kogemises saate te olla terviklik. Vaid selles üksolemises saate te terveneda, mu armsad.
Tõeline tarkus viib tõelisele tervenemisele
Sidugem see õpetus isikliku tervenemisega. Nagu te enne rosaariumi lugemist mu armsa tütre poolt kuulsite tema visioonist. Ta istus kaljul ja tema vaatevälja takistas suur ehitis.[40] Kuid selle asemel, et püüda hoonet lõhkuda või selle juurest ära minna, lasi ta endal saada sellega üheks, mu armsad. Ja see on oluline võti haiguse ületamisel.
Mu armsad, haigus on mentaalse kujutise projektsioon, mis baseerub eraldatuse ilusioonil. Teie reaktsioon vaikimisi, saades aru, et teie kehas on ilmnenud mingi haigus, on tavaliselt üks kahest, võib-olla ka segu neist kahest järgnevast: esimene on eitamine, kus te tahaksite eest ära joosta ja reaalsust eitada. Teine on tahe selle vastu võidelda ja hävitada see, mis ähvardab teie keha hävitada.
Kuid kas näete, et need mõlemad reaktsioonid vaid tugevdavad eraldatusetunnet, illusiooni lahusolevast minast? Ja seega kui te püüate eitada või eest ära joosta või püüate võidelda või hävitada, siis püüate te probleemi lahendada selles samas teadvuse seisundis, mis probleemi lõi.
Seega, mu armsad, kas ma võiksin teil soovitada mõelda selle üle, selle asemel et ära joosta või hävitada püüda, et vaadata haigust kui sõnumit, et mingit sorti illusioon on hakanud ilmnema haigusena ja selle asemel, et ära joosta, seiske silmitsi ja vaadake sellele otsa; selle asemel, et sellest kaugemale saada püüdke sellega üheks saada.
Kas näete siin psühholoogilist mehhanismi, mu armsad? Kõigepealt võtate te omaks, et olete eraldatud olevus, te aktsepteerite illusiooni, mis tuleneb lahusolemisest. See illusioon ilmneb teie kehas haigusena ja nüüd püüate te ennast haigusest eraldada. Püüdes end haigusest eraldada, tugevdate te eraldatuse kujutlust, eraldatuse illusiooni, mu armsad.
Mis on eraldatus (lahusolek)? See on üksolemisest ärajooksmine!
Kas te saate tagasi üksolemisse, püüdes ära joosta selle eest, mis eraldatusest tulenev? Seda ei anna tulenust!! Mis on siis ainus tee edu saavutada? See on iga kujutise, iga ebapuhtuse eest ära jooksmise lõpetamine ja sellega silmitsi seismine ja sellega kokku sulandumine. Seda mitte selleks, et see saaks teid alla tõmmata, vaid et teie, sulandudes sellega kokku, näeksite sellest kõrgemale ja näeksite, et kõrgemal sellest ebapuhtast kujutisest ja ilmingust on Ma-ter Valguse tõelus, mis on Jumala väljendus. Seega näete te eraldatud kujutise taga üksolemist ja nähes eraldatud kujutise taga üksolemist, näete te lõpuks, et eraldatud kujutis on ebatõene – mida te ei suuda näha senikaua, kui te püüate selle eest ära joosta või seda hävitada, sest see vaid kindlustab ja kinnitab seda ebatõeluse kujutist.
Kas näete, mu armsad, et nende sõnade kohal, mida ma teile edastan, on võidu vibratsioon – et kui teil on tarkus, mis on tõeline, siis saate te ületada kõik materiaalse maailma tingimused, sest need on kõik ebatõesed, need on kõik ebatõeste kujutiste projektsioonid. Kuid teie olete tõeline ja kui te lõpetate selle eest ära jooksmise, mis tõene ei ole ja selle asemel püüate sulanduda, siis te sulandute sellega, mis on tõene. Ja siis te teate, et teie olete tõene ja te olete enamat kui ebatõelus.
Siis saate te oma identsustunnet nihutada, muuta. Ja nagu on öelnud Ema Maria, tervenenud on need, kes aktsepteerivad seda, et nad on tervenenud. Need, kes teavad, on need, kes suudavad aktsepteerida, et nad on üks tarkuselättega – et nad pole enam õpilased, kellel on vaja teada, vaid nad on meistrid, kes on saavutanud intuitiivse tõetunnetuse, üksolemise, üksolemise tarkuselätte endaga.
Seda ma pakun teile, sest see on tee, mida ma järginud olen. Ma olen seda käinud; ma tean, et see töötab, ma olen elav tunnistus sellest, et see töötab. Ja ma panen tähele, et mõned teie hulgast on saanud saavad selle elavaks tõestuseks, et meie võiksime valgustada paljusid teisi ja nad saavad aru, et praegu on see aeg – mitte intellektuaalset tarkust suurendada, vaid omandada tõeline tarkus ja valgustada maailma tarkuseleegiga.
Kas te olete koos minuga üksolemises tarkuselättega?
[Kuulajaskond vastab: „Jah!“]
Valgustagem siis maailma – mitte suurema intellektuaalse tarkusega, vaid Olles see, kes te tõeliselt Olete, olles oma Jumala Leegi väljendajad, et inimesed võiksid näha, et tõepoolest on olemas ENAMAT.
---
Tarmo Valing
|
