Sisemise Rahu Tempel
Eesti English Suomi Русский
Otsi

Ränikividel seisnud vesi

«
»

Kiviravi uurija Tõnu Aru

Tõnu on juba üle 15 aasta tegelnud imekiviks nimetatud šungiidi tutvustamisega, nüüd avastas ta enda jaoks räni. Aru soovitabki juua lisaks šungiidiveele ka ränivett, kui vähegi peaks selline vajadus ilmnema.

„Mulle oli tõeline üllatus, et šungiidil on lähedane partner. Kuigi olen tarvitanud pikka aega šungiidivett ja kasutanud seda imekivi ka muud moodi, ilmnes räni teemat lähemalt uurides ometi, et mu kehal on ikka millestki puudus. Aeg-ajalt panin tähele, et mu küüned kipuvad olema rabedavõitu. Ühed ütlevad, et see tuleneb vitamiinipuudusest. Selgus, et osalt on see küll nii, aga määrav on ikkagi ränipuudus. Ka meditsiiniavalikkus avastas räni alles hiljuti." Tõnu luges räni kohta kirjutatud materjale, võttis kätte pendli, tuvastas, et tema organismis on räni normist veidi vähem, ning leidis, et peab seda olukorda kuidagi parandama.



 

Ränikividel seisnud

eluvesi


Juba aastakümneid on tervisetargad rõhutanud, kui tähtis on juua niinimetatud struktureeritud vett. Selle koduseks valmistamiseks on kolm meetodit. Kahest oleme ajakirjas juba juttu teinud: sulaveest ja šungiidiveest. Viimase tegemist tutvustas eelmise aasta augusti numbris teadmamees Tõnu Aru. Tema ärgitusel räägime ka kolmandast, räni abil vee rikastamise võttest.

Räni on keemiline element, mida leidub meie planeedil ohtralt. Maakoore massist moodustab räni rohkem kui neljandiku. Ehedana esineb seda paraku harva. Sellisel kujul on räni halli metalliläikega kristalne aine. Looduses on räni ühendites - ränioksiidi või silikaatidena liivas, savis ja kivimites.

Inimese organismis pole seda nii palju kui maakoores, kuid seda suuremat rolli see mängib. Kõnealust elementi leidub rohkem kudedes, millel on toestav ja tugevdav funktsioon, nagu näiteks luudes, liigestes, kõhredes, küüntes, juustes, hambavaabas, nahas ning veresoonte sidekoes. Kahjuks vananedes inimese organismi ränisisaldus väheneb. Vajadus selle elemendi järele suureneb ka raseduse ajal ning vaimse ja füüsilise koormuse korral.

Kuigi tänapäeva teadus tunnistab, et räni täpne bioloogiline toime ei ole veel teada, teevad paljud uurijad julgeid oletusi. Väidetakse, et ränivesi suurendab organismi kaitsevõimet, reguleerib ainevahetusprotsesse, aeglustab vananemist, ennetab paljude haiguste tekkimist ja osaleb tervendamistöös. Räniühendid lahustavad inimese organismi sattudes jääkaineid, soolaladestusi, vabu radikaale ja radionukleiide ning juhivad need organismist välja.

KUI RÄNIST ON PUUDU

Mis juhtub, kui organismis pole räni piisavalt? Arvatakse, et sellest võivad tekkida rasked häired: väheneb kõõluste, liigesekõhrede ning veresoonte ja soolestiku seinte sidekoe elastsus. Peaaegu kõik naha, juuste ja küünte haigused viitavat ränivaegusele.
Kui organism saab räni juurde, muutuvad juuksed elastseks ja läikivaks, ei lange enam välja ega lähe halliks. Rabedad küüned saavad tugevamaks. Samuti tugevnevad ja muutuvad paindlikumaks luud. Ränil on tähtis koht kollageenikiudude sünteesis, kollageen on aga luukoe väga oluline komponent. Räni soodustab luude kasvu, seepärast on luumurru puhul vaja tarvitada seda elementi sisaldavat toidulisandit.

Räni annab lihastele ja kõõlustele paindlikkuse ja liikuvuse ning aitab kõhrkoel taastuda. Viimane asjaolu teeb selle aine tähtsaks osteokondroosi vältimises: lülidevahelised kettad saavad võimaluse taastuda.

Eriti rõhutavad asjatundjad räni osa vereringes. Selle elemendi puuduse korral väheneb veresoonte elastsus ja nende võime reageerida ajust tulevatele kokkutõmbe ja laienemise käsklustele. Kui veresoonte seintes on räni vähe, asendub see kaltsiumiga, mis muudab need jäigaks. Kaltsiumiogadele ladestub kolesterool, mis loob eeldused ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, stenokardia, südame isheemiatõve, infarkti jа insuldi tekkeks.

Viidatakse eksperimentidele, mille puhul organismi manustatud räniühendid tõkestasid ateroskleroosi arengu ja taastasid veresoonte seinte toonuse. Seega võib öelda, et räni peaks aitama alandada vererõhku ja vältida veenilaiendeid, mille korral jalaveresoonte seinad lõtvuvad ja venivad välja.

Räni võimet parandada veresoonte toonust iseloomustab üks paradoks: kuigi räniühendeid sisaldav tolm põhjustab vahel kopsuhaigust silikoosi, on ometi täheldatud, et sellised haiged surevad harva südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
Toiduainetest on kõige ränirikkamad teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, tatar ja riis. Neid tuleb tarvitada võimalikult naturaalsel kujul. Näiteks rafineeritud jahust on kadunud 95 protsenti terades olnud ränist. Ameerika teadlased tegid hiljuti kindlaks, et päris palju leidub räni õlles. Eriti rohkesti pidavat seda olema nisuõlles, mida uurijad julgevad soovitada isegi luuhõrenemise vältimiseks.
Ränihapet leidub ka paljudes ravimtaimedes. Lausa erakordne maarohi on põldosi, mille koostisest võib ränihape vahel moodustada koguni 25 protsenti.

Seda taime tarvitatakse mitut moodi: tehakse tõmmist või jahvatatakse kuivatatud osjakuusekesed pulbriks ja raputatakse toidu peale.

RÄNIVETT SAAB LIHTSALT

Et nüüdisaegse inimese toidus on räni vähe, pakutakse apteegis seda ainet sisaldavaid toidulisandeid. Leidub selliseid, mille põhikomponent ongi räni. Paljud tervisetargad aga soovitavad kindlasti juua aktiveeritud ränivett. Seda on lihtne valmistada, kõige keerukam näib olevat hankida vee tegemiseks sobivaid ränikivikesi.

Mõni asjatundjad ei soovita ravivee valmistamiseks kasutada kraanivett, sest selles sisalduv kloor olevat räni suurim vaenlane. Parim on loomulikult allika- või kaevuvesi, paljud linnas elavad entusiastid kasutavad filtreeritud kraanivett.

Võetakse kolmeliitrine purk, pannakse sinna 50-100 g ränikivitükke, valatakse peale vesi, asetatakse nõu toatemperatuuril varjulisse kohta seisma jа kaetakse marliga. Kolme-nelja päeva pärast on vesi juba nii puhas, et seda võib tarvitada joomiseks, toidu valmistamiseks, taimede kastmiseks ja pesemiseks. Ravitoimega vee saamiseks tuleks seda lasta tõmmata kauem - seitse päeva. Valmis vesi valatakse teise anumasse, kuid mitte kõik: alumist, sademega kihti ei tohi kasutada.

Pärast vee äravalamist võiks hoida kive 2-3 tundi soodavees, seejärel pesta need voolava vee all puhtaks ning asetada kaheks tunniks värske õhu kätte tuulduma. Pärast seda tohib neid jälle julgesti tarvitada.

Juba valmis ränivett võib keeta, kuid alles ränitükkidel seisvat mitte. Vett ei soovitata koos räniga hoida külmikus. Ränivesi säilitab raviomadused mitme kuu jooksul. Umbes aasta pärast on soovitav toime uuendamiseks kivid purustada või võtta kasutusele uued.

Üksmeelselt tunnistatakse, et ränivee mõjumehhanisme ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud. Oletatakse, et meie keha rakud omastavad räni abil struktureeritud vee molekule kergemini. Näitajate poolest sarnanevat ränivesi inimese vereplasmale. Omaksvõetuna satub see kiiremini kudedesse, osaleb ainevahtusprotsessides ja kiirendab toksiinide väljumist. Arvatakse, et ränil on võime kleepida enda külge haigusetekitajaid, gripi-, reuma-, hepatiidi- ja polüartriidiviiruseid, patogeenseid kоkkе, trihhomonaade ja candidaseeni ning need organismist väljutada.

Räniga aktiveeritud vesi parandavat kõikide organsüsteemide tööd. Igal tarvitajal saavat korda just see, mis on valesti: alaneb vererõhk või veresuhkrutase, paraneb liigese seisund või annab järele allergia. Eriti tähtis olevat ränivesi eakatele inimestele, kõige muu hea kõrval ei teki neil enam juurde kortse, hakkab taastuma hallinenud juuste endine värv ja kahvatuvad pigmendilaigud. Sellepärast olevat hea tarvitada ränivett ka välispidiselt. Seda tehakse furunkulite, murdeeaga kaasnevate vinnide, põletuse, psoriaasi ja kõõma korral. Liigesevalude puhul aitavat soojad räniveekompressid, konjunktiviidi korral soovitatakse raviveega silmi loputada. Angiini ja paradontoosi puhul võib sellega loputada suud ja kurku, nohu korral nina.

Räniga rikastatud vesi on puhas ja meeldiva maitsega ega rikne kiiresti. Tavaliselt juuakse seda päevas lonkshaaval toaleigena 1-3 klaasitäit.

Tervendavad imekivid

Reikiõpetaja Tõnu Aru on ränist lausa vaimustuses. Juba üle 15 aasta on ta tegelnud imekiviks nimetatud šungiidi tutvustamisega, räni on tema uus avastus. Aru soovitabki juua peale šungiidivee nüüd ka ränivett, kui vähegi peaks selline vajadus ilmnema.

„Mulle oli tõeline üllatus, et šungiidil on lähedane partner. Kuigi olen tarvitanud pikka aega šungiidivett ja kasutanud seda imekivi ka muud moodi, ilmnes räni teemat lähemalt uurides ometi, et mu kehal on ikka millestki puudus. Aeg-ajalt panin tähele, et mu küüned kipuvad olema rabedavõitu. Ühed ütlevad, et see tuleneb vitamiinipuudusest. Selgus, et osalt on see küll nii, aga määrav on ikkagi ränipuudus. Ka meditsiiniavalikkus avastas räni alles hiljuti."

Tõnu luges räni kohta kirjutatud materjale, võttis kätte pendli, tuvastas, et tema organismis on räni normist veidi vähem, ning leidis, et peab seda olukorda kuidagi parandama.

„Olen Kassi aastal sündinud ja ikka end temaga võrrelnud. Oma loomuselt olen osav ja paindlik, kuid minu nõtkus on hakanud mind alt vedama. Milles on asi? Mõistsin, et osaliselt võib põhjus peituda selles, et organism tunneb puudust ränist, mis hoiab keha kulumast."

Šungiidi puhul paelus Tõnut selle fullereenide superomadus puhastada organism ja kehas asuv vesi toksiinidest ning anda asemele vajalikus vahekorras teisi elemente. Šungiidivee joo-mine tagab probleemidevaba kehakeemia jа seega aluselise keskkonna.

„Ajad on muutlikud, eluviis ja -tempo vahelduvad, kõik see kokku tingis, et tarvitasin imevett aeg-ajalt liiga vähe. Lisandub šungiidivee valmistamise puudujääk: šungiidikillustiku töövõime taastamine nõuab palju hoolt. Seda peab 3-4 korda kuus soodavees leotama ja hoolikalt loputama. Suuremaid tükke tuleks hõõruda liivapaberi või muu sarnasega ja viia need toast välja päikese- või kuupaistele energiat laadima."

Tõnu teeb veel ühe vahemärkuse: šungiidi väe taastamiseks soovitatakse viia keraamilisse või klaaskaussi pandud killustik aeda ja asetada mõnda sobivasse väepaika maakivist (ränikivist) alusele. Selle protseduuri jätavad paljud šungiidikasutajad paraku vahele, aga just see asjaolu juhataski teda teise imekivi avastamiseni.

VÕITLUS LUPJUMISE VASTU

„Toidust peaks organism saama kõikvõimalikke aineid, kuid mullad on jäänud nii mõnegi mineraali poolest vaesemaks, näiteks on vähemaks jäänud magneesiumi. Organism vajab vitamiinide ja mineraalide tasakaalustatud koostööd. Kahjuks on räni taimedest keeruline omastada. Pruugib vaid tekkida mõne vitamiini või mineraali puudus, kui meie geniaalne kehasüsteem ei suuda enam häireteta töötada.

Ka liigne kehakaal tekib siis, kui inimene hakkab teatud aineid ladestama, sest napib koostööks vajalikku komponenti. Räni on neist üks tähtsamaid, aga tähtsaid tegijaid on teisigi, sealhulgas magneesium, tsink, vask, raud, D-, A-, C- ja B-grupi vitamiinid ja „uustulnuk" K2. Inimese biokeemiat käsitlev tippteadus kõnnib paraku kaugel ees massidele orienteeritud niinimetatud tavameditsiinist. Rahvas aga ärkab ja nõudlus moodsate looduslähedaste toidulisandite järele kasvab."

Tõnu Aru tunnistab, et organismi ränipuudus tuli talle suure üllatusena. Teadja otsustas hakata kasutama peale šungiidivee ka ränivett, ning et asi oleks kindel, ka kvaliteetset ränipreparaati.

Räni fenomen seisneb reikiõpetaja sõnul selles, et see ülitähtis aine korraldab organismis hulka biokeemilisi protsesse. „Kui organismis on ilmne ränipuudus, annab see end kaheksa korda tugevamini tunda kui teiste ainete vaegus. Vanematel ja vanameelsete vaadetega inimestel avaldub ränipuudus kogu keha hõlmava jäikuse ja haprusena. Räni normikohane sisaldus teeb meid paindlikumaks ja sitkemaks, meie lihased ja kõõlused ei ole siis nii rabedad, liigestevahelised lamellid on vetruvad ja vastupidavamad, nahk elastne ja sile, juus tugev ja elus, veresooned elegantselt nõtked."

Ränipuudus avaldub selgelt organismi lupjumisena, liigeste ja lülisamba sidelamellid kuluvad, vajuvad ära ja muutuvad jäigaks. Nii hõõrdub lõpuks üks luu vastu teist.

„Luu paindlikkus ja vastupidavus sõltuvad otseselt rakkude vahel oleva kiulise kollageenolluse ränisisaldusest. Kui ränipuuduse tõttu ladestuvad koilageenkiusse kaltsiumisoolad, algabki ohtlik lubjastumine - luud muutuvad jäigaks ja hapraks."

Seni on toonitatud, et luustiku tervise eest hoolitsemises on tähtis koht kaltsiumil. Aru sõnul peitub saladus hoopis selles, et meil on vaja räni. Siis ei tule kaltsium oma jäikuse ja haprusega asendama tunduvalt paindlikumat räni. See muidugi ei tähenda, et kaltsiumi polegi vaja, on ikka.

Kuigi apteekides müüakse räni sisaldavaid toidulisandeid, on Tõnu seisukohal, et neis olevast ränioksiidist üldjuhul ei piisa keha toetamiseks. „Usun, et meil on vaja puhtamat räni, mis eraldub vette tumedast, hallikassinakasmustast tulekivist. Seni müüdi neid Venemaa suurtes apteekides, kuid viimasel ajal on need sealt kiired kaduma. Meil müüakse räni mahetoodete poodides 150-grammiste pakkidena.

On ka kvaliteetsed, kuid kallid Põhjamaades toodetud ränipreparaadid, mida võib kasutada koos toidulisand kollageeniga. Kuid ehk ei maksagi joosta kõige vingemate vahendite järele, pigem kasutage hoolikamalt lihtsamaid jа odavamaid mooduseid."

SUVEL SÖÖGE VÕILILLI!

Tõnu Aru ärgitab kõiki suvel sööma räni sisaldavaid taimi. Mida värskemad need on, seda lihtsam on organismil vajalikku ainet kätte saada. Eriti palju räni peitub põldosjas, võililles, teelehes ja nõgeses. Just neist taimedest tasub teha toorsalateid, jooke ja suppe.

Talvel, kui rohelisi taimi kusagilt võtta pole, tuleks juua räni- ja šungiidivett. Neid tehes tuleb silmas pidada paari põhimõttelist erinevust.
  1. Esiteks peab ränivesi valmima kauem, 7-8 päeva, kuna šungiit puhastab ja korrastab vee juba 2-3 päevaga.
  2. Teiseks: kui šungiidivesi korjab mürgid ja saasta veest enda külge, eraldades sellest osa mürgiste gaasidena, siis räni tekitab samuti mürgiseid gaase, aga ei korja saasta enda külge, vaid see ladestub ränikivikeste vahele purgi põhja. Kui šungiidivee võid kõik ära juua, siis räniveest tohid ära kasutada üksnes kaks kolmandikku, alumine kolmandik tuleb ära visata, sest see sisaldab mürgiseidjääke.

On veel üks tähelepanu nõudev erinevus: kui šungiidiveega klaasanum peab asuma päikesevalguse käes, siis ränivee valmimine toimub hämaras.

„Tähtis on mõista, et üks imekivi ei asenda täielikult teist," lisab reikiõpetaja. „Mõlemaid on võrdselt vaja nagu häid koostööpartnereid! Mulle paistab asi nii olevat, et organismile meeldib saada mõlemat vett eraldi, aga jagage minuga oma kogemusi interneti kodulehel www.sisemiserahutempel.eu."

Tõnu soovitab tarvitada kahel päeval šungiidivett, sama kaua ränivett ning siis veel kaks päeva ainult püramiidivett. „Siis ei teki šungiidivee puhul mõnikord ettetulevat ülemineralisatsiooni tunnet. Inimene vajab ikka vaheldust ja loovat sõltumatust."

Ülevaate koostasid Aive Antsov ja Valdur Ohak

Ränipomm põldosi

Põldosi aitab eriti hästi nende haiguste puhul, mis tulenevad organismi ränivaegusest. Et räniühendid tagavad veresoonte normaalse talitluse, kasutatakse seda taime näiteks südame- ja ajuveresoonte ateroskleroosi korral: võetakse 2 sl kuiva peenestatud ürti 200 ml keeva vee kohta, lastakse 20 minutit tõmmata, kumatakse ja juuakse kolm korda päevas pärast sööki 100 ml.

Taimetark Rim Ahmedov kasutab organismi tugevdamiseks hoopis põldosjamahla. Ta kogub selle taime suviste võrsete maapealset osa, laseb neil tund aega seista, ajab läbi hakkmasina, pressib mahla välja, segab sama suure koguse viinaga ning hoiab pimedas ja jahedas kohas. Osjatõmmist joob Rim 1 tl koos veega kolm korda päevas pärast sööki.

Neil, kes viina ei kannata, soovitab tervendaja segada põldosjamahla sama koguse punase veiniga. Seda võetakse 25-30 ml kolm korda päevas pool tundi peale sööki. Rim lubab, et sedasi tehes tunnete varsti, kuidas jõudu tuleb juurde ja ainevahetus läheb normi.


 

 

Koduleht Elitec'st