Sisemise Rahu Tempel
Eesti English Suomi РуссĐșĐžĐč
Otsi

Tarkusest

«
»

JĂ€rgmised sĂŒndmused SĂŒndmuste arhiiv

Teine kiir: Tarkus on elutÀhtis tervenemise jÔud

Diktaat Lord Lantolt, kes esindab teist kiirt. Edastatud 18.aprillil 2009 Lourdesis.

Tarkus on aluspĂ”hine asi ja ĂŒle kĂ”ige taotlege arusaamist. Ma olen tulnud jagama teile tarkust. Nimi, mida ma olen varem kasutanud, on Lanto. Kuid MINA OLEN ENAMAT ja nagu mu armas vend MORE, olen minagi ĂŒletanud endise konkreetse ilmingu vĂ”i vormi, mida ma olen Maa peal kandnud. Ma pĂŒĂŒan teid kaasa viia meditatsiooni, kus te kuulate ka muusikat minu sĂ”nade taustal[37] ja voolate kaasa nii sĂ”nade kui muusikaga, mu armsad. Kujutlege, kuidas paljudes ĂŒhiskondades on tarkus raamatutesse ĂŒles kirjutatud, ladustatud tolmustesse ja kopitanud raamatukogudesse ning inimesed on mĂ”elnud, et tarkuse omandamiseks peavad nad minema Ă”ppekeskustesse, kus inimesed on kogunud kokku need tarkustsisaldavad raamatud ja te peate isoleerima ja eraldama end neisse nii-öelda Ă”ppimistemplitesse ja koguma tarkust vĂ€ljaspoolt.

Kuid mina viin teid vĂ€lja tolmustest ja kopitanud maailma raamatukogudest, mu armsad. Tulge koos minuga, voolake koos minuga kui ma raamatukogu uksed lahti paiskan ja kutsun teid oma jĂ€rel eredasse pĂ€ikesesĂ€rasse, kus te Ă€kitselt mĂ”istate, et sel ajal, kui teie silmad olid raamatuisse puuritud, on kevad kohale jĂ”udnud. Linnud laulavad, lilled Ă”itsevad, kiirates oma peent kiirgust, mis ei suru end peale, vaid ergastab meeled uuele hardale austusele eluime vastu, mis kordub igal aastal, kui puudel puhkevad pungad ja linnud laulavad, mu armsad. Mitte seepĂ€rast ei laula nad, nagu „targad“ vĂ€idavad, et kaaslast ligi tĂ”mmata vĂ”i territooriumi kaitsta. Kuigi nad laulavad ka oma bioloogiliste vajaduste rahuldamiseks, on see, mis nad laulma paneb, Elu JĂ”gi, mis neist lĂ€bi voolab, rÔÔm, mis lĂ€bi nende end vĂ€ljendada tahab, mu armsad. Ja kui me nĂŒĂŒd jalutame raamatukogust kaugemale ilma, et me tagasi vaataksime, jĂ”uame me ilusale kĂ”rge rohelise rohu ja miljonite aasalilledega, liblikate ja mesilastega aasale. Linnud laulavad, lĂ”oke hĂ”ljub Ă”hus, kiirates oma rÔÔmulaulu kĂ”igile, kas nad kuulavad seda siis vĂ”i ei.

Ja meie muidugi kuulame ja tunneme pehmet pinnast oma paljaste jalgade all, jalutades sellel aasal, sukeldudes kevadetajumise meeltesse ja hÀÀltesse, sellesse tundesse, milles tundub Maa olema, kui kummardume nuusutama lille kroonlehe mahedat lĂ”hna. Kuid siiski, tĂ”useme kĂ”rgemale aistinguist ja me tajume, mu armsad, et vĂ€liste aistingumuljete taga on kevadevibratsioon. Selle peatumatu jĂ”u eluhoog, Nooruse LĂ€te, mis tĂ€idab puud, linnud ja lilled – kĂ”ik, sealhulgas ka meid praegu, kui tunneme maa poolt seda nooruse lĂ€tet meie endi kehas, mis voolab lĂ€bi meie jalasÀÀrte, lĂ€bi keha pĂ€he ja moodustab kuldse valguseringi meie pea ĂŒmber.

HÀÀlestuge sellele elustava jĂ”u vibratsioonile, mis kogu elu hingestab ja kĂŒsige endalt, mu armsad: „Kuidas teavad linnud, mida laulda?“ Kuidas teab lĂ”oke laulda teist laulu kui punarind? Kuidas teab mĂ”ni lill olla kollane ja mitte sinine vĂ”i punane. Kuidas teavad puudel tĂ€rgata just niisugused lehed? Miks nĂ€iteks vahtrapuul ei hakka kogemata punguma tĂ”rud vĂ”i kirsipuud ei hakka Ă”unu kasvatama? Mu armsad, siin saab olla vaid ĂŒks asi, mis selle kĂ”ik vĂ”imalikuks teeb – ja see on tarkus.

Kuid see pole mitte sedasorti tarkus, mille te leiaksite tolmustest raamatukogudest. See on elustav, igavestivoolav tarkus ja kuigi selle tsĂŒklid igal aastal looduses end kordavad, on tarkus ise igavesti ennastĂŒletav, ENAMAKSsaav selles voolus, sest tarkus on ĂŒks Elu JĂ”ega, mu armsad.

Tunne tarkust kui elavat jÔudu

Mis on siis tĂ”eline tarkus? Kas on see niisugune tarkus, mis kutsub inimesi isoleerima ja eraldama end tolmustesse raamatukogudesse, et oma silmad raamatuisse puurimada? Ei, mu armsad. Kui inimesed on nii keskendunud maisele tarkusele, siis eraldavad nad end Elu JĂ”est, nagu te nĂ€ete seda nii paljude kĂ”rgemate Ă”ppeasutuste puhul sellel planeedil, kus Ă”petajad ja professorid on isoleerinud end mitte ainult ĂŒhiskonnast, vaid ka Elu JĂ”est. Nad arvavad, et kuna nad on omandanud nii suure tarkuse, on nad nĂŒĂŒd teistest sĂ”ltumatud, iseseisvad suletud sĂŒsteemid ja nad teavad kĂ”ike, mida nad teadma peavad.

Mu armsad, kas ĂŒkski neist tarkadest suudaks panna kasvama ainasagi vĂ€ikese lillekese? Kas suudaksid nad lĂ”okese laulma panna, mu armsad? Ei, nad ei suudaks seda. TĂ”eline tarkus pole see, mis isoleeriks sind Elu JĂ”est. TĂ”eline tarkus on elav jĂ”ud, mis tĂ”mbab sind sukelduma Elu JĂ”kke, voolama koos selle tarkusega – selle asemel, et kasutada maist tarkust ehitamaks mingit sorti esinduslikku hoonet lahusoleva mina jaoks, kus lahusolev mina tunneb end tĂ€htsana ja troonilolevana, mu armsad. Seal tunneb ta, et ĂŒmbruskond, isegi kogu maailm, on tema kontrolli all. Te nĂ€ete mĂ”nd „tarka“ meest maailmas ja isegi „tarka“ naist akadeemilistes ringkondades, kes usub, et nende tarkus on nii suur, et nad vĂ”ivad kindlalt teatada, et Jumalat pole olemas.

Kuid kuidas nemad siis selgitaksid, miks lĂ”oke laulab? Kas nad vastaksid, et kevadeimel on mehhaaniline pĂ”hjus. Kas nad siis ikka omavad tĂ”elist tarkust? Kas neis on arusaamist? VĂ”i on neis ĂŒksnes tardunud kujutis, mida nad kindlustavad ja lihvivad, arvates, et kui nii paljud ĂŒle kogu maailma selle omaks on vĂ”tnud, kui nii paljud uurijad ja teadlased toetavad seda, siis peab see Ă”ige olema.

Arusaam sellest, miks inimesed templeid ehitavad

Kas oli see vĂ€ikene poiss, kes hĂŒĂŒdis: „Aga kuningal polegi midagi seljas.“ Mina mĂ€ngin selle vĂ€ikese poisi osa, kuid ma nĂ€en, et paljud teie hulgast on ka sellesse ossa asunud ja paljudel erinevatel viisidel ĂŒtlevad selle vĂ€lja. Mitte kĂŒll selles sĂ”nastuses, vaid lihtsalt osutades sellele, et midagi on puudu, et on olemas midagi enamat eluime mĂ”istmisel – ja seda elu ei saa madaldada masinavĂ€rgiks, mis allub mehhaanilistele seadustele, mu armsad.

Ma palun teil mĂ”tiskleda selle ĂŒle, kuidas on inimkĂ€si templeid ehitanud – teadusetempleid, usutempleid. Te vĂ”ite jalutada siin Lourdesis ja teha vĂ€ikese vaatluse sel teemal, mu armsad. Mis pani alguse Lourdesi imele - imele, mida parimad doktorid kogu maailmas mehhaaniliste seaduste abil selgitada ei suuda? Sellele imele pani alguse Ema Maria, maavĂ€lise jĂ”u ilmumine. Kuigi Ema Mariat austasid iniminstitutsioonid oma hiiglaslike templitega, ei ilmunud ta mitte paavstile katedraalis. Ta ilmus alandlikule tĂŒtarlapsele, kes aasal jalutas. Ta ilmutas end tagasihoidlikus koopas, millele mitte keegi neist, kes selle lĂ€hedal elasid, polnud tĂ€helepanu pööranud ja kuhu nad saatsid sigu tuhlama.

Kas siin pole mitte sĂ”num, mida pole mĂ€rganud „targad“? Vaadake seda tagasihoidlikku koobast, siis astuge samm tagasi – vaimus, mu armsad, nii, et te ei kukus selle taga olevasse jĂ”kke, tĂ”stke silmad kĂ”rgemale ja öelge: „Oi, kes ehitas siia kalju peale selle suurejoonelise katedraali?[38]“ Ja siis kĂŒsige iseendalt, teades, et Ema Maria ilmus alandlikule tĂŒtarlapsele tagasihoidlikus kohas, kas Ema Maria tĂ”esti tahtis niisugust suurejoonelist ehitist, mis juhib kĂ”rvale tĂ€helepanu sellest kesksest tervandamiskohast? Siin on midagi, mis voolab vĂ€lja materiaalsesse universumi ja see ongi see, miks tervendamine saab toimuda ja inimesed aktsepteerivad seda isegi siis, kui seda ei suuda maine tarkus seletada.

Vaadake, mu armsad, kuidas ego ja egolĂ”ksus olevad ei saanud ehitada sinna lihtsat, tagasihoidlikku kabelit, vaid pidid ehitama millegi, mis tegelikult demonstreerib oma mÔÔtmetega nende ego kindlusetust ja selle institutsiooni ebakindlust, mille nad vĂ€idavad olevat ainsaks tĂ”eliseks Kristuse kirikuks. Vaadake, kui sarnane seis ka on maiste ĂŒlikoolidega, mille puhul te samuti nĂ€ete vajadust ehitada suursugune ehitis, kuhu kuhjata tohutu hulk informatsiooni ja uurimusi, kuid samas mitte osata seletada, kus ilmub vĂ€lja lilleke.

Ma ei ĂŒtle sellega, et institutsiooni olemasolu on tingimata vale – on see siis usuline institutsioon vĂ”i Ă”ppeasutus – sest keskuse olemasolu on vÀÀrtus. Ma ĂŒtlen lihtsalt seda, et kui institutsioon muutub suletud ringiks, suletud sĂŒsteemiks, mu armsaad, sulgedes tarkusevoolu, siis see institutsioon ei teeni enam inimeste vabastamise eesmĂ€rki, aidates neil sukelduda Elu JĂ”kke, vaid ta teenib vastandeesmĂ€rki, pannes nad jĂ€rjest kindlamini maise identsustunde lĂ”ksu. Vaadake, mu armsad, kui tugevasti on katoliku preestrid, paavstide ja kardinalid teatud mĂ”tteviisi lĂ”ksus. Kui vÔÔrastav vĂ”iks neile tunduda Ema Mariat rÀÀkimas kuulda lĂ€bi inimolendi, kes ei kuulu nende institutsiooni.

Vaadake teaduse ja intellektuaalse maailma paavste, preestreid ja kardinale, kes vĂ€idetavalt erinevat oluliselt usulistest, kuid on ehitanud institutsioonid, mis on vĂ€gagi sarnased usulistele institutsioonidele, et ajab lausa muhelema, et nad ise seda nĂ€ha ei suuda. Nad ei nĂ€e, et on loonud oma preesterkonna, oma doktriinid ja oma rituaalid. Kas nĂ€ete, mu armsad, et neile teadusemaailma intellektuaalidele tundub see samuti vĂ€ga vÔÔrastav, kui nad vaid mĂ”tleksid selle peale, et vĂ”ib-olla eksisteerib vaimne maailm materiaalse maailma kohal ja vĂ”ib-olla vaimne olevus nagu mina, vĂ”ib rÀÀkida lĂ€bi fĂŒĂŒsilise inimese, kes on saanud avatud ukseks.

Mis on tÔeline tarkus?

Muidugi vĂ”ivad vaimsed inimesed mĂ€rgata, et maises tarkuses on midagi puudu, mida pole maa-alustesse kopitanud raamatukogudesse kuhjatud – religioossetesse raamatukogudesse lĂ€bi aegade – sinna on lubatud vaid seda, mida nad arvavad kinnitavat seda kujutist, mida nad kujutada tahavad, hoides kĂ”ike muud luku ja vĂ”tme taga, et keegi ei nĂ€eks seda ja ei muudaks kĂŒsitavaks nende doktriine.

Veelkord, mu armsad, mis on tĂ”eline tarkus? Te nĂ€ete, et tĂ”eline tarkus on see, mis muudab kĂŒsitavaks teie praeguse taju, teie praeguse mina-pildi ja tĂ”mbab teid sellest kĂ”rgemale vaatama – taasĂŒhendama end igavestivoolava tarkuselĂ€ttega, mis on alati ennastĂŒletav. Ja seega ei saa kunagi tĂ”elist tarkust vangistada ei religioossete doktriinide, teaduslike teooriste ega ka arvukate uurimustööde poolt, isegi poliitilise filosoofia poolt. Seda ei saa puuri panna ĂŒhessegi inimese poolt loodud institutsiooni, raamatusse ega arvutifaili, mu armsad.

Tarkus on elav. Tarkus on elus, elav jĂ”ud, mis rÀÀgib kogu elule, kuidas saada ENAMAKS. Kui te tahte tĂ”eliselt terveneda, siis pole piisav otsida selle maailma tarkust, vaid te peate hÀÀlestuma tarkuse vibratsioonile, tarkuse voolule, tarkuse lĂ€ttele. Te peate sukelduma tarkuse elavatesse vetesse ja mĂ”istma, et vesi tahab voolata – ta ei taha seista soikus. Ja nii on see tarkusega ja nii on see ka mistahes teise elustava jĂ”uga, mu armsad. Kas tahate sellega koos voolata? Siis vĂ”ite te tervenemist kogeda.

Te vĂ”ite kasu saada, Ă”ppides maist anatoomiatarkust ja seda, kuidas töötab keha ja kehakeemia. Te vĂ”ite kasu saada vaimsete Ă”petuste Ă”ppimisest nagu on need Ă”petused, mille meie oleme vabastanud teie sfÀÀri lĂ€bi mitmete sĂ”numitoojate ja mis puudutavad nelja madalamat keha ja te teate, et tervenemine ei saa aset leida vaid ĂŒksnes fĂŒĂŒsilisel tasandil ainuĂŒksi.

Kuid ma tulen teile nĂ€itama, tulen teile kiirgama, et tarkus on enamat. Te vĂ”ite mĂ”elda, et olete vaimsed Ă”pilased, et olete veetnud kĂŒmme, kakskĂŒmmend vĂ”i kolmkĂŒmmend aastat vaimseid Ă”petusi uurides selles elus ja vĂ”ib-olla ka eelmistes. Te vĂ”ite arvata, mu armsad, et jĂ”udmaks mingile eesmĂ€rgile, mille te olete enda jaoks seadnud - olgu see siis tervenemine, ĂŒlestĂ”usmine, Kristusteadvus – vĂ”ite te arvata, et teil on selleks puudu mingi teadmine, mingi tarkus, mingi salajane valem ja kui te omandate selle mingist vĂ€lisest allikast, siis olete pauhti! tervevenud, olete valgustatud, tĂ”usete ĂŒles, olete Kristus.

Kuid ma ĂŒtlen teile, niisugusest mĂ”tteviisist ei piisa. Mingi aeg on soodne niiviisi mĂ”elda ja otsida miskit vĂ€ljapoolt ennast, otsida valgustumist, otsida suuremat arusaamist. Ärge mĂ”istke valesti mu sĂ”nu, ma ei ĂŒtle, et teil pole Ă”ppida vaja. Teid on Ă”ppima kutsutud ja te olete seda ka teinud, kuid mu eesmĂ€rk on teile nĂ€idata, et saabub hetk, kui peab minema niisugusest Ă”ppimisest kĂ”rgemale. VĂ”iks öelda: „Siin pole tegemist teadmisega millestki, siin on tegemist millegi kogemisega. Siin pole tegemist enam teadmiste otsimisega vĂ€ljapoolt ennast, siin on tegemist selle mĂ”istmisega, et sissepÀÀs Jumala Kuningriiki on minuenda sees. Ja kui ma tahan siseneda ja ĂŒhenduse saada tarkuselĂ€ttega, siis saan ma valgustatud, siistĂ”useb mu teadvus.“ Ja seda mitte selles mĂ”ttes, et mu teadvus jÀÀb pĂŒsima jÀÀvasse seisu, mu armsad. Teie hulgas on paljud, kes arvavad, et kui kord Kristusteadvus saavutada, siis on see pĂŒsivalt sama, kuid Kristusteadvus on ĂŒksolemine Elu JĂ”ega, mis on pidev eneseĂŒletamine ja seega on ka Kristus pidevas eneseĂŒletamises, enamakssaamises, mu armsad.

Paigalseis on haiguse pÔhjus

Tarkuses pole paigalseisu. Paigalseis on see, kui ego, lahusolev mina pĂŒĂŒab aega peatada, voolu peatada, pĂŒĂŒab seiskuda ja omada teatud kogemust selle asemel, et voolata koos Elu JĂ”ega ja ĂŒletada eelnev kogemus – see on siis, mu armsad, kui te loote tingimused, mis ilmnevad kehas ja meeles, keskkonnas ja ĂŒhiskonnas haigusena. Siis on saabunud see seis, kus suletud ring peab hakkama kokku varisema.

Kas te arvate, mu armsad, et termodĂŒnaamika teine seadus, et Shiva raev on lĂ”hkuv, negatiivne jĂ”ud? Te nĂ€ete, mu armsad, et see on vĂ€ga armastav jĂ”ud, mis pĂŒĂŒab maha kiskuda mentaalsed vanglad, mis inimesi vangistavad. Mu armasd, kui te jĂ”uate vanglani, kus inimesed on olnud luku taga pimedais vandikongides peaaegu eluaeg, kas siis nende vanglamĂŒĂŒride lammutamine on lĂ”hkuv jĂ”ud? Jah, ta on seda siis, kui te olete klammerdunud vangla kĂŒlge, mu armsad, ja tahate seal hoida inimesi igavesti.

See on just nimelt kaitsemehhanism, mis on elu enda sisse loodud, et kui te sulete oma meele igavestivoolavale tarkuselĂ€ttele, mis iseennast pidevalt ĂŒletab, siis muutub teie meel suletud sĂŒsteemiks ja siis termodĂŒnaamika teine seadus, ema kokkutĂ”mbav jĂ”ud, Shiva raev lammutab Ă€ra mentaalse kujutise, mis kapseldab teie surematut vaimu sureliku identiteedi illusiooni.

Intellekt on piiratud tööriist

NĂŒĂŒd, mu armsad, sĂŒvenegem selle nĂ€htuse veel peenematele tagamaadele. Nagu te mĂ”istsite, pidas mu armas vend MORE teile eile vĂ€ga peene, vĂ€ga esoteerilise vestluse. Te vĂ”ite seda uurida palju kordi enne, kui luku lahti murrate ja nii on see ka minu edastusega.

Paljud teie hulgast on uurinud vaimseid Ă”petusi paljude aastate vĂ€ltel. Paljud on jĂ”udnud punktini, kus te teate, et on olemas need asjad, mis on ebareaalsed, te peate kasvama arusaamises ja eristamisvĂ”imes. Kuid te tunnetate, et teis endis on miskit, mida te ei nĂ€e, mĂ”ni illusioon, mille jĂ€lile te pole veel saanud. See on nii, nagu te saaksite millestki aru intellektuaalselt, kuid ei suuda seda pĂ€ris tĂ€pselt iseendas tajuda. Te nĂ€eksite seda, kuid see asuks justkui vĂ€ljaspool teid. Te ei suuda tĂ”eliselt peegli ees seista – mentaalselt öeldes – ja nĂ€ha seda konkreetset aspekti iseendas. Te ei suuda ennast sellest eraldada. Niisiis, mu armsad, ma tulen andma teile kontseptsiooni sellest, et kui tarkus ulatub vaid intellektini, siis muutub see suletud sĂŒsteemiks.

SeepĂ€rast rÀÀkisid paljud meie seast sellest uue aasta konverentsil,[39] kus oli juttu alateadliku meele andmebaasidest. Ja nĂŒĂŒd tahate te tĂ”elust, te tahate uusi ideid, te tahate tarkust, mis sobiks mingit liiki andmebaasi nii, et ego vĂ”iks tunda end kontrollipositsioonil olevana. Mu armsad, kui te vaatate niinimetatud „tarku“inimesi maailmas – usuvaldkonna intellektuaale vĂ”i akadeemilise teadusala intellektuaale – nĂ€ete te, et kogu oma intelligentsuse, oma teadmiste juures pole nad mĂ”istnud vĂ€ga lihtsat tĂ”de, mu armsad – nimelt seda, et ĂŒkskĂ”ik missugust tööriista ka kasutada, on sellel oma piirangud.

Te kĂ”ik teate, et auto on suurepĂ€rane abivahend ĂŒhest kohast teise liikumiseks, kuid seda vaid juhul, kui teil on kandev tee jalge all. Kui tuleb aga ĂŒletada ookeani, siis muutub auto piiratud vahendiks ja te ei jĂ”ua kaugele, sĂ”ites kaldast alla vette. Niisamuti ei nĂ€e usumaailma ja teadusemaailma intellektuaalid, et intellekt on samamoodi suurepĂ€rane tööriist konkreetse eesmĂ€rgi saavutamiseks, kuid ta ei saa viia teid teatud piiridest kaugemale.

Ja nagu ma ĂŒtlesin, intellekt ei saa aidata teil tarkuselĂ€ttesse lĂŒlituda. Kus te, mu armsad, saate ĂŒhenduse tarkuselĂ€ttega? Jah, loomulikult sĂŒdames. SeepĂ€rast selleks, et pĂŒhendada see konverents tĂ”elise tervenemise taastamise teemale, pidime me tegema ĂŒhe konverentsi sĂŒdamest tuleva voolamise taaastamise teemadel, sest need kaks kuuluvad kokku ja me saame astuda ĂŒhe sammu korraga. Te ei saa, mu armsad, intellektuaalselt mĂ”ista, kuidas saab lahusolevat mina ĂŒletada. Isegi see sĂ”numitooja on pikka aega mĂ”elnud, et kui meie, ÜlestĂ”usnud VĂ€gi, saame edastada Ă”petusi lĂ€bi tema, siis see Ă€ratab inimesi, kes nii vĂ€ga tahavad muutuda, kuid nad ei nĂ€e, mis on see, mis seisab nende tee peal ees. Kaastundest nende inimeste vastu on ta oma sĂŒdames kĂŒsinud: „Kas on olemas mingi vĂ”imalus aidata neil nĂ€ha, aidata neil mĂ”ista?“ Kuid ĂŒsna hiljuti on ta hakanud nĂ€gema, et pole vĂ”imalik anda vĂ€list Ă”petust, mis toimiks vĂ”luvalemina, mis mehhanniliselt keeraks lukust lahti selle inimese arusaamise, kes seda Ă”petust loeb. Isegi mitte siis, kui nad tegeleksid selle Ă”petusega pĂ”hjalikumalt, kuid teeksid seda vaid intellektuaalselt.

Miks te otsite gurut?

Mu armsad, nagu mu Vend MORE selgitas teile eelmisel Ôhtul nÀidet, et kui te olete enda peale vÔtnud rolli ja samastate end selle rolliga, siis arvate, et te lihtsalt ei saa sellest vÀlja astuda, te ei saa sellets lihtsalt minema jalutada. Kas te nÀete, mu armsad, nagu mu vend selgitas, et niiakaua kui te arvate, et teil puudub mingi otsustav infooaske, kinnitate te alateadlikult seda kujutist, et te olete eraldatud Kristsusest, Jumala Kuningriigist, valgustatusest vÔi millest iganes.

Mis on see otsustav infoosake, mida te siiani leidnud pole? See on arusaam, et see, mida te seni mÔistnud pole, on midagi niisugust, mida te siiani veel ei tea, millele teil pole ligipÀÀsu iseenda sees ja te peate selle leidma vÀlisest allikast. See on kaval. Mu armsad, nii, nagu meister MORE selgitas,

MÔningatel juhtudel on inimestel puudu teatud arusaamine, sest kui te kasvate arusaamises, siis saate te hakata eraldama end illusioondest. Kuid saabub punkt, kui teil on piisav arusaamine ja ei ole enam tegemist mingi otsustava infoosa hankimisega, mingi salajase valemiga, filosoofide kiviga, selle viimase initsiatsiooniga, mille te saate 33-ndal astmel vÔi misiganes salajases initsiatsiooniprotsessis, millest te arvate enesel olevat lÀbiminemisvajaduse. Kuid, mu armsad, siin on tegemist selle mÔistmisega, et selle punktini jÔudes ei saa te edasist arenguedu saavutada vaid Ôpetajapoolset vÀlist Ôpetust kuulates. Te peate minema kÔrgemale Ôpetusest ja absorbeerima selle vibratsiooni, mis tuleb lÀbi tÔelise Ôpetaja ja just nimelt seepÀrast, mu armsad, on hÀdavajalik praktiseerida oma eristamisvÔimet ja mitte jÀrgneda selle maailma valeÔpetajatele. Mida ma mÔtlen valeÔpetajate all?

Te nĂ€ete, et siin on teine kavalus. Te vĂ”ite maailmas nĂ€ha paljusid Ă”petajaid ja vaadata neid Ă”petusi, mida nad andnud on ja te vĂ”ite öelda: „See on Ă”ige. See on vĂ€ga sĂŒgavmĂ”tteline. See inimene peab olema tĂ”eline Ă”petaja.“ Kuid mu armasad, Kuulake, mida ma just ĂŒtlesin. Oluline pole vaid vĂ€line Ă”petus, sest maailmas ja isegi mentaalses valdkonnas on palju Ă”petajaid, kes on omandanud suured teadmisesed. Selles maailmas on raamatukogusid ja akadeemikuid, kes on on omandanud suured materiaalse valdkonna teadmised vĂ”i tehnoloogilised teadmised, kuid oluline vahetegemise on siin selles, kas need Ă”petajad on tĂ”esti tĂ”usnud kĂ”rgemale vĂ€lisest tarkusest ja Ă€ra tundnud aluspĂ”hise, ĂŒlima, jagamatu, tingimusteta tarkuse, mis taandub arusaamle, et kogu elu on ĂŒks!

Ja pole absoluutselt mingit mĂ”tet saada Ă”petajaks sellepĂ€rast, et sind peetakse targaks inimeste seas ja sellega oma eraldatud mina upitada. On olemas vaid ĂŒks Ă”ige tee olla Ă”petaja ja see on pĂŒĂŒda pidevalt ĂŒksolemise poole ja sellega sĂŒgavamasse ĂŒhendusse kuni lahusolev mina Ă€ra sulab ja teid ei hĂ€iri enam miski. Te ei pĂŒĂŒa ennast tĂ”sta, te ei tunne end kĂ”rvaleheidetuna, te ei muretse teiste inimeste reaktsioonide pĂ€rast. Te tahate olla avatud ukseks tarkuselĂ€ttele, mis lĂ€bi teie voolata tahab.

VĂ€line Ă”petus vĂ€ljendab seda lĂ€tet vĂ€liselt. On olemas vibratsioon, mis tuleb Elu JĂ”est, mis on tĂ”eliselt kĂ”igi nende ĂŒksolemine, kes on ĂŒletanud eraldatuse illusiooni, duaalsusetasdvuse. See on PĂŒha Vaimu vool, kus me kĂ”ik olema ĂŒhendanud oma Olemused PĂŒha Vaimu tuules, mis pĂŒĂŒab valgustada inimesi Maa peal.

Te nĂ€ete, et see on vĂ”ti, mu armsad. ValeĂ”petajal vĂ”ivad olla suured teadmised, tĂ€htsad Ă”petused, kuid siiski otsib ta mingit edutamist oma lahusoleva mina jaoks, mis see siis ka poleks. MĂ”nel on suured teadmised ja ta pĂŒĂŒab ligi tĂ”mmata naisĂ”pilasi seksuaalsetel eesmĂ€rkidel. MĂ”ned pĂŒĂŒavad raha teenida. MĂ”ned rahuldavad endas uhkusevajadust ja ĂŒleolekutunnet. MĂ”nel on vajadus olla pidevalt imetlusobjektiks. Olenemata sellest, mis tĂ”de nende Ă”petustes olla vĂ”ib – tĂ”de, mida te hindate intellekti ja lineaarse meele baasil – pole need Ă”iged Ă”petajad, kui nad pole ĂŒhendatud ĂŒksolemisega ja ei nĂ€e end vaid ainult avatud uksena.

Nemad pole need, kelles tarkust on, seda tarkust, mis voolab kui elav lĂ€te, nagu elav sĂ”na, mis pole vaid sobiv sĂ”na Ă”petuses, mille saab intellektiga selgeks, vaid heli. SĂ”nad on kui valgusekarikad, mis sisaldavad seda vibratsiooni, mis on viimane aste, mille inimesed peavad vĂ”tma endasse, omaks vĂ”tma selleks, et ĂŒletada lahusolev mina.

Jooge mind, kui mina joon teid

Mu armsad, panite tĂ€hele, kuidas Meister MORE rÀÀkis pĂŒhendumise teest. Mis juhtub nendega, kes seda teed lĂ€hevad? Nad lĂ€hevad kĂ”rgemale igast vĂ€lisest vĂ€ljendusest ja lukustusest, avavad oma sĂŒdamed, kogevad teatud meistri vibratsiooni. SeepĂ€rast on teil ĂŒtlemine: „Jooge mind, kui mina joon teid.“ Kui Ă”pilane tahab maha jĂ€tta kĂ”ik selles maailmas oleva – iga oma lahusoleva mina osa, et olla meistrile lĂ€hemal ja tulla ĂŒksolemisse meistriga – siis meister joob ebapuhtused, mille tahab Ă”pilane maha jĂ€tta ja vastutasuks saab ta osa meistri vibratsioonist, mida Ă”pilane endasse joob. See, mu armsad, on meistri ja Ă”pilase vahelise suhte tĂ”eline protsess, mida Jeesus tuli demonstreerima ja millest vaid ĂŒksikud tema Ă”pilased tĂ”eliselt aru said. Peetrus muidugi, oli tĂ€htsaim nĂ€ide sellest, kes ei suutnud minna lasta oma intellektuaalsel vĂ€lisel kujutisel, vaid lakkamatult tahtis kinnitust saada, sest ta ei suutnud lihtsalt istuda meistri jalge ees ja juua Meister Jeesuse vibratsiooni, kuid lapsed suutsid seda. SeepĂ€rast ĂŒtleski Jeesus: „ Laske nad tulla minu juurde ja Ă€rge keelake neid, sest nende pĂ€ralt on Jumalariik.“

Mul pole teile pakkuda mitte ĂŒhtki salavalemit. Mitte palju aega tagasi Gautama – Maailma Isand – kirjeldas musta isanda kujutist, kes nĂ€iliselt elab lossis, mida kaitsevad kĂ”ik need madalamad ametiastmed, mis on tĂ€idetud nendega, kes hirmu pĂ€rast teenivad musta isandat. Kuid kui te tulete hirmust lĂ€bi ja tĂ”epoolest lossi sisse jĂ”uate, siis nĂ€ete, et seal polegi musta isandat. NĂŒĂŒd vaadake, kuidas paljud inimesed selles maailmas – vaimsetes ja New AgeÂŽi organisatsioonides, traditsioonilises religioonis, teaduslikes ja akadeemilistes ringkondades – omavad samasugust kujutelma, et kusagil siin peab olema ĂŒlim tarkusetempel ja kui te sinna sisse tulete, nĂ€ete te salajast valemit, mis vĂ”imaldab teil teada kĂ”ike ja olla kĂ”iges meister.

Ma vĂ”in teile öelda, et kui te ka suudaksite minna niisugusesse vĂ€ljamĂ”eldud templisse, tungida selle sĂŒdamesse, siis pole seal mitte mingisugust salajast valemit. Mu armsad, Jumal varjab oma nĂ€gu ilmaliku eest. Jumal varjab elu saladust nende eest, kes lĂ€henevad sellele eraldatuse teadvusega. Te avastate elusaladuse, saades ĂŒheks millegagi, mis on enamat kui lahusolev mina. Kuid muidugi peab see miski olema Elu JĂ”e osa.

Kuidas te vĂ”tate vastu selle tarkuse, mille mina, Lanto, esindan? Vaadates kĂ”rgemale sĂ”nadest ja Ă”petustest, hÀÀlestudes minu vibratsioonile ja aktsepteerides, et te olete vÀÀrt vastu vĂ”tma seda tingimusteta armastust, mis on toonitud tingimusteta lĂ”putu Jumala tarkusega. TĂ”eline tarkus, mis OLEN MINA – millega olen ma ĂŒheks saanud, ei ole muudetav vaid sĂ”nadeks, mida saaks materiaalses maailmas vĂ€lja lausuda. Seda ei saa suruda valemitesse, rituaalidesse ega Ă”petustesse, mu armsad.

Minnes kÔrgemale oma meelestruktuurist

Muidugi vajate te materiaalses maailmas struktuuri. Me ei pĂŒĂŒa struktuuri lammutada. Me pĂŒĂŒame ĂŒles ehitada struktuuri, et vĂ€ljendada Jumala Kuningriiki ja Saint Germaini Kuldset Ajastut.

Kuid isiklikult teie jaoks saabud hetk, kus te tahate ĂŒletada struktuuri, mida te olete nii kaua loonud, sest see struktuur kindlustab egole turvatunnet ja allub tema kontrollile ning senikaua, kui teie struktuurist kinni hoiate, hoiate te kinni sellest, mida teie teate vĂ”i mida te arvate enese teadvat, ei saa te osa tingimusteta tarkusest. Seda saab vaid imbudes lĂ€bi sellest tarkusest, milles te ĂŒletate eraldatuse tunde ja hakkate nĂ€gema seda, mida te praegu ei nĂ€e.

Pole vĂ”imalust, mu armsad, intellekti ja duaalset meelt ĂŒle kavaldada, kasutades intellekti ja duaalset meelt. Mu armsad, te nĂ€ete, et igal dualistlikul argumendil leidub vastuargument, mis teda eitab, mis tĂ€hendab, et igasugust liiki dualistlik tarkus on suhteline. See eksisteerib vaid dualistlikes raames ja sellel peab millelegi vastanduma. Kuidas saab see olla absoluutne tarkus? See pole lihtsalt vĂ”imalik. Et olla tark, saabub hetk, kus te peate ĂŒtlema: „Ma olen pĂŒĂŒdnud aru saada pikka aega, kuid nĂŒĂŒd ma nĂ€en, et vĂ€lise struktueeritud tarkuse otsimine pole see, mis aitab mul edasi saada nĂŒĂŒdsest. Ma olen lĂ”ksus-22 ja ma pÀÀsen sealt vĂ€lja vaid tahtes lasta minna kĂ”igel sellel, mida ma arvan ennast teadvat, olles kui vĂ€ike laps, omades lapselikku meelt, mis lihtsalt uurib.“

Miks ma tahtsin teid viia meditatsiooni, kus tuli suletud raamatukogust kevadel vĂ€lja kĂ”ndida? Sest see ongi see, mida te tegema peate. Te peate vĂ€lja jalutama kĂ”igest, mida ego arvab, et ta teab vaimsest teekonnast ja leidma mingi tee endasse haarata oma KĂ”rgem Olemus, teatud meister vĂ”i miski puhtas looduses olev. Seda tehes, mu armsad, lĂŒlitab meel ĂŒmber oma tĂ€helepanu ja te kogete ĂŒksolemist millegagi, mis on kĂ”rgemal teie lahusolevast minast. Vaid selles ĂŒksolemises, selles ĂŒksolemise kogemises saate te olla terviklik. Vaid selles ĂŒksolemises saate te terveneda, mu armsad.

TÔeline tarkus viib tÔelisele tervenemisele

Sidugem see Ă”petus isikliku tervenemisega. Nagu te enne rosaariumi lugemist mu armsa tĂŒtre poolt kuulsite tema visioonist. Ta istus kaljul ja tema vaatevĂ€lja takistas suur ehitis.[40] Kuid selle asemel, et pĂŒĂŒda hoonet lĂ”hkuda vĂ”i selle juurest Ă€ra minna, lasi ta endal saada sellega ĂŒheks, mu armsad. Ja see on oluline vĂ”ti haiguse ĂŒletamisel.

Mu armsad, haigus on mentaalse kujutise projektsioon, mis baseerub eraldatuse ilusioonil. Teie reaktsioon vaikimisi, saades aru, et teie kehas on ilmnenud mingi haigus, on tavaliselt ĂŒks kahest, vĂ”ib-olla ka segu neist kahest jĂ€rgnevast: esimene on eitamine, kus te tahaksite eest Ă€ra joosta ja reaalsust eitada. Teine on tahe selle vastu vĂ”idelda ja hĂ€vitada see, mis Ă€hvardab teie keha hĂ€vitada.

Kuid kas nĂ€ete, et need mĂ”lemad reaktsioonid vaid tugevdavad eraldatusetunnet, illusiooni lahusolevast minast? Ja seega kui te pĂŒĂŒate eitada vĂ”i eest Ă€ra joosta vĂ”i pĂŒĂŒate vĂ”idelda vĂ”i hĂ€vitada, siis pĂŒĂŒate te probleemi lahendada selles samas teadvuse seisundis, mis probleemi lĂ”i.

Seega, mu armsad, kas ma vĂ”iksin teil soovitada mĂ”elda selle ĂŒle, selle asemel et Ă€ra joosta vĂ”i hĂ€vitada pĂŒĂŒda, et vaadata haigust kui sĂ”numit, et mingit sorti illusioon on hakanud ilmnema haigusena ja selle asemel, et Ă€ra joosta, seiske silmitsi ja vaadake sellele otsa; selle asemel, et sellest kaugemale saada pĂŒĂŒdke sellega ĂŒheks saada.

Kas nĂ€ete siin psĂŒhholoogilist mehhanismi, mu armsad? KĂ”igepealt vĂ”tate te omaks, et olete eraldatud olevus, te aktsepteerite illusiooni, mis tuleneb lahusolemisest. See illusioon ilmneb teie kehas haigusena ja nĂŒĂŒd pĂŒĂŒate te ennast haigusest eraldada. PĂŒĂŒdes end haigusest eraldada, tugevdate te eraldatuse kujutlust, eraldatuse illusiooni, mu armsad.

Mis on eraldatus (lahusolek)? See on ĂŒksolemisest Ă€rajooksmine!

Kas te saate tagasi ĂŒksolemisse, pĂŒĂŒdes Ă€ra joosta selle eest, mis eraldatusest tulenev? Seda ei anna tulenust!! Mis on siis ainus tee edu saavutada? See on iga kujutise, iga ebapuhtuse eest Ă€ra jooksmise lĂ”petamine ja sellega silmitsi seismine ja sellega kokku sulandumine. Seda mitte selleks, et see saaks teid alla tĂ”mmata, vaid et teie, sulandudes sellega kokku, nĂ€eksite sellest kĂ”rgemale ja nĂ€eksite, et kĂ”rgemal sellest ebapuhtast kujutisest ja ilmingust on Ma-ter Valguse tĂ”elus, mis on Jumala vĂ€ljendus. Seega nĂ€ete te eraldatud kujutise taga ĂŒksolemist ja nĂ€hes eraldatud kujutise taga ĂŒksolemist, nĂ€ete te lĂ”puks, et eraldatud kujutis on ebatĂ”ene – mida te ei suuda nĂ€ha senikaua, kui te pĂŒĂŒate selle eest Ă€ra joosta vĂ”i seda hĂ€vitada, sest see vaid kindlustab ja kinnitab seda ebatĂ”eluse kujutist.

Kas nĂ€ete, mu armsad, et nende sĂ”nade kohal, mida ma teile edastan, on vĂ”idu vibratsioon – et kui teil on tarkus, mis on tĂ”eline, siis saate te ĂŒletada kĂ”ik materiaalse maailma tingimused, sest need on kĂ”ik ebatĂ”esed, need on kĂ”ik ebatĂ”este kujutiste projektsioonid. Kuid teie olete tĂ”eline ja kui te lĂ”petate selle eest Ă€ra jooksmise, mis tĂ”ene ei ole ja selle asemel pĂŒĂŒate sulanduda, siis te sulandute sellega, mis on tĂ”ene. Ja siis te teate, et teie olete tĂ”ene ja te olete enamat kui ebatĂ”elus.

Siis saate te oma identsustunnet nihutada, muuta. Ja nagu on öelnud Ema Maria, tervenenud on need, kes aktsepteerivad seda, et nad on tervenenud. Need, kes teavad, on need, kes suudavad aktsepteerida, et nad on ĂŒks tarkuselĂ€ttega – et nad pole enam Ă”pilased, kellel on vaja teada, vaid nad on meistrid, kes on saavutanud intuitiivse tĂ”etunnetuse, ĂŒksolemise, ĂŒksolemise tarkuselĂ€tte endaga.

Seda ma pakun teile, sest see on tee, mida ma jĂ€rginud olen. Ma olen seda kĂ€inud; ma tean, et see töötab, ma olen elav tunnistus sellest, et see töötab. Ja ma panen tĂ€hele, et mĂ”ned teie hulgast on saanud saavad selle elavaks tĂ”estuseks, et meie vĂ”iksime valgustada paljusid teisi ja nad saavad aru, et praegu on see aeg – mitte intellektuaalset tarkust suurendada, vaid omandada tĂ”eline tarkus ja valgustada maailma tarkuseleegiga.

Kas te olete koos minuga ĂŒksolemises tarkuselĂ€ttega?

[Kuulajaskond vastab: „Jah!“]

Valgustagem siis maailma – mitte suurema intellektuaalse tarkusega, vaid Olles see, kes te tĂ”eliselt Olete, olles oma Jumala Leegi vĂ€ljendajad, et inimesed vĂ”iksid nĂ€ha, et tĂ”epoolest on olemas ENAMAT.

---

 Tarmo Valing

Koduleht Elitec'st